Väikesed kõrvitsad, sortide segu, värvuste segu. Vilja läbimõõt on 20-25 cm. Kõrvitsat võib kasvatada nii seemnete otsekülvil avamaale kui ka istikutest. Enne külvi soojendatatakse seemneid 2-3 tundi +60°С juures või leotatakse ööpäev "Epini" lahuses (2-7 tilka 100 ml vee kohta). Pärast leotamist külvatakse seemned kohe maha. .
Pikkade väätidega sorte on parem 10-15 cm istikupottides kerges toitaineterikkas mullasegus ette kasvatada.
Maa valmistatakse ette järgmiselt.
Sügisel kobestatakse algul kergelt, 2-3 nädala pärast aga kaevatakse maa 25-30 cm sügavuselt läbi ja antakse orgaanilist (5-10 kg/m2) või mineraalväetis (nitrofoskat 30-40 g/m2). Kevadel kobestatakse muld rehaga läbi. Teistkordselt kaevatakse maa läbi 1-2 päeva enne külvi. Raskel ja niiskel mullal tehakse peenrad. Orgaanilise väetise vähesusel antakse seda vaid istutusauku (1-2 kg). Soovitav on lisada veel superfosfaati ja kaaliumsulfaati. Savisel pinnasel antakse ämber saepuru, mis segatud ammooniumnitraadiga (20 g), klaasitäie nitrofoska ja liitri puutuhaga. Kõrvits istutatakse avamaale, kui õhutemperatuur on +15+18°С, muld aga 10-12 cm sügavusel +10+12°С - suureviljalise ja kõvakoorelise kõrvitsa ning 12-13°С muskaatkõrvitsa puhul (s.o. umbes mai lõpus). Pikkade väätidega sordid istutatakse ühte ritta peenra keskele. Taimede vahe 0,75-2 m. Põõsakõrvitsad istutatakse 1,2x1,2 m või 70x70 cm. Igasse auku pannakse suureviljalisel kõrvitsal 2 seemet, 3- paksukoorelisel ja 4-5 muskaatkõrvitsal. Pärast külvi kaetakse koht multšiga.