Teie ostukorv on tühi.
Prantsuse lavendel "Little Bee"
Lavandula stoechas ssp. pedunculata
2.13€
Maksudeta: 1.75€
Maksudeta: 1.75€
Prantsuse lavendel "Little Bee" - Lavandula stoechas = Lavandula latifolia.
Mitmeaastane, hästi harunenud lõhnavate lillade õitega põõsas. Taime kõrgus kuni 90 cm. Kitsad hallikas-rohelised lehed lisavad dekoratiivsust. Kiirekasvuline, õitseb juba esimesel aastal-augustis.
Agrotehnika.
Kasvukoht: kasvab hästi päikesepaistelises, soojas, isegi palavas kohas.
Muld: kuiv, värske, hästi vett läbilaskev, kruusane või liiva-savine, mõõdukalt toitainerikas, sisaldab lupja. Lavendel ei kasva raskel savimullal, kõrge happesuse ja vett mitteläbilaskvas mullas. Mullasegu valmistada kerge ja viljakas- lehemullast, liivast, vahekorras 3:2:1, lisades universaalväetist (täismineraalset väetist panna 20 grammi jammile). Taimed harvendada vahedega 30-40 cm. Sügavus 25-30 cm.
Hooldus: kevadel regulaarselt kärpida. Kuival aastal tihti kasta. Eesti tingimustes peab teda talveks kindlasti katma (sobivad kuuseoksad, kuivad okkad). Kui mingi osa siiski jäätub, lõigatakse see ära ja taim taastub. Selline regulaarne lõikamine noorendab põõsast, et see ei jääks altpoolt paljaks. Seemned tahavad kihistamist 30-40 päeva jooksul, +5°С juures. Maha külvata veebruari lõpus-märtsi alguses 3 mm sügavusse. Seemned idanevad valguse käes temperatuuril 15-21 kraadi. Mais istutada kasvukohale. Seemned võib külvata maha ka sügisel, oktoobri lõpus. Sellisel juhul tulevad võrsed kevadeks, mai lõpuks. Harvendatud põõsad on sügiseks 8-10 cm kõrgused.
Veel üks lihtne võimalus lavendlit paljundada- võrsikpaljundus. Selleks murtakse kevadel ettevaatlikult 2-3 punga, ja pannakse nad 3-5 cm sügavusse pessa, kinnitada nõelaga, ajada mullaga kinni ja kasta. Suve lõpuni peab maa olema natuke niiske. Juba järgmine kevad saab pung ise hakkama, taim on juurdunud.
Kasutamine: terrassidel ja aedades.
Partnerid: sobib hästi roosidega.
Mitmeaastane, hästi harunenud lõhnavate lillade õitega põõsas. Taime kõrgus kuni 90 cm. Kitsad hallikas-rohelised lehed lisavad dekoratiivsust. Kiirekasvuline, õitseb juba esimesel aastal-augustis.
Agrotehnika.
Kasvukoht: kasvab hästi päikesepaistelises, soojas, isegi palavas kohas.
Muld: kuiv, värske, hästi vett läbilaskev, kruusane või liiva-savine, mõõdukalt toitainerikas, sisaldab lupja. Lavendel ei kasva raskel savimullal, kõrge happesuse ja vett mitteläbilaskvas mullas. Mullasegu valmistada kerge ja viljakas- lehemullast, liivast, vahekorras 3:2:1, lisades universaalväetist (täismineraalset väetist panna 20 grammi jammile). Taimed harvendada vahedega 30-40 cm. Sügavus 25-30 cm.
Hooldus: kevadel regulaarselt kärpida. Kuival aastal tihti kasta. Eesti tingimustes peab teda talveks kindlasti katma (sobivad kuuseoksad, kuivad okkad). Kui mingi osa siiski jäätub, lõigatakse see ära ja taim taastub. Selline regulaarne lõikamine noorendab põõsast, et see ei jääks altpoolt paljaks. Seemned tahavad kihistamist 30-40 päeva jooksul, +5°С juures. Maha külvata veebruari lõpus-märtsi alguses 3 mm sügavusse. Seemned idanevad valguse käes temperatuuril 15-21 kraadi. Mais istutada kasvukohale. Seemned võib külvata maha ka sügisel, oktoobri lõpus. Sellisel juhul tulevad võrsed kevadeks, mai lõpuks. Harvendatud põõsad on sügiseks 8-10 cm kõrgused.
Veel üks lihtne võimalus lavendlit paljundada- võrsikpaljundus. Selleks murtakse kevadel ettevaatlikult 2-3 punga, ja pannakse nad 3-5 cm sügavusse pessa, kinnitada nõelaga, ajada mullaga kinni ja kasta. Suve lõpuni peab maa olema natuke niiske. Juba järgmine kevad saab pung ise hakkama, taim on juurdunud.
Kasutamine: terrassidel ja aedades.
Partnerid: sobib hästi roosidega.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Nauding hingele ja kehale".
Prantsuse lavendel.
Pärineb Euroopa kaguosast. Teda iseloomustavad ebatavaliselt kaunid ja mitmesugustes värvitoonides õied: lillad, violetsed, roosad, bordoopunased, rohelised ja valged.
Prantsuse lavendel on väga aromaatne, kuid tema lõhn pole nii rafineeritud, kui inglise ja tema hübriidide oma. Õitseb teistest lavendliliikidest varem, aprillis-mais, see kestab kuni juulini, suve lõpus võib olla teine õitsemise faas. Külmakindlus: 6-7 tsoon.
Õitsemine algab juba aprillis ja jätkub juulini (suve lõpus võib õitseda teistkordselt). Istikud tuleb maha panna nii, et taimede vahel oleks vaba ruumi 30-50 cm. Ühele ruutmeetrile võib panna kuni viis taime.
Istutamiseks sobivaim koht on kallakud, killustikuga, kiviseina lähedal. See on vajalik selleks, et kuumenenud kivid tõstavad temperatuuri. Alalisele kasvukohale istutamiseks sobiv aeg on maikuu.
Pistikuteks kasutatakse üheaastaseid võrseid, mis lõigatakse kuni 10 cm pikkusteks pistikuteks. Seejärel mullatakse, võrsete vahed täidetakse mullaga. Suve jooksul peab kasvama rikkalikult kasve, mis juurduvad. Põõsas kaevatakse välja sügisel, et seda jagada. Efektiivseks vegetatiivseks paljundamiseks soovitatakse teha üheaastastest võrsetest pistikuid. Pistikud istutatakse kas kasvuhoonesse või külmlavasse. Istutamise sügavus on 5 cm. Istutatakse kas oktoobris või novembris.
Teine kindel paljundamise meetod on võsunditega paljundamine: kevadel pannakse mõned võsundid umbes 5 cm sügavusse kraavikesse (peale võrsete mullaga katmist on vaja ka kasta). Järgmise aasta kevadel lõigatakse võrse emataime küljest lahti (siis on ta võimeline iseseisvalt kasvama).
Seemned külvatakse alalisele kohale tavaliselt oktoobri lõpus: siis ilmuvad tõusmed järgmise aasta kevadel.
