Ürt-punanupp

Ürt-punanupp - Sanguisorba officinalis.
Vitamiini- ja ravimtaim, mida saab kasvatada isegi aknalaual.
Mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast. Täistõusmetest kuni majandusliku saagi alguseni kulub 90-115 päeva. Taim on kuni 90 cm kõrge. Leherosett poolpüstine. Leht keskmise suurusega, roheline, lõhestunud-sulgjas, pealispind voldiline, serv sisselõigetega. Õisik- tähk, õis on tumeroosa. Meetaim. Õitseb juunist augustini.
Ürt-punanuppu võib kasvatada kergetel liivastel pindadel. Ühe taime mass on 15-30 g. Kasvatatakse istikutest. Külvatakse aprilli lõpus, mai alguses, tõusmed ilmuvad 18-30 päevaga. Esimesel aastal moodustab juurmise leheroseti, teisel aastal õitseb ja viljub.
Soovitatakse kasutada värskeid lehti ja kuivatatud risoomi maitseainena salatites, suppides, jookides, aga samuti konserveerimisel. Saagikus 1,2 kg/m2.
Ürt-punanupu noored lehed sisaldavad C vitamiini, neid kasutatakse konserveerimiseks. Toiduvalmistamises kasutatakse neid salatile, supile, tomatile, muna- ja kalaroogadele, jookidele, kokteilidele aroomi andmiseks. Teda pannakse ka äädika sisse. Keedetud juured on suurepärane lisand liha juurde. Lehti ja juuri keedetakse ja juuakse teena. Tal on ka suur väärtus söödataimena.

Raviomadused. Risoom on verdpeatava, põletikuvastase, bakteritsiidse ja kootava toimega. On kindlaks tehtud antiseptiline toime kolibakteri suhtes.
Tõmmist või vedelekstrakti võetakse sisse mao- ja soolestiku haigustekorral, mao-, emaka- ja neerude verejooksu korral, stomatiidi ja igemepõletiku korral.
Rahvameditsiinis kasutatakse tõmmist peavalu, angiini, tuberkuloosi, maohädade korral ning väliselt haavade kinnikasvamist soodustava vahendina.
Agrotehnika.
Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes. Kasvab hästi liivastel, saviliivastel ja lubjarikastel muldadel. Ühel kohal kasvab kuni 8 aastat. Külvatakse varakevadel 2-2,5 cm sügavusele, tõusmed harvendatakse 20x45 cm vahedele. Hooldus seisneb kobestamises, rohimises ja väetamises. Taimed koristatakse õienuppude moodustumise faasis. Pärast esimest niitmist võib anda veel teise või heades tingimustes isegi kolmanda niite. Niidetud mass kuivatatakse varjus ja säilitatakse hästi ventileeritud ruumis.

* Kõrge mitmeaastane taim, paaritusulgjas lehtedega, mille kohal kõrguvad peenikestel harunenud okstel tihedad tume-purpursed nuppõisik, juured on siduva ja verejooksu seisma panemise omadustega. Juuri mis on välja kaevatud sügisel, kasutatakse meditsiinis kui verejooksu peatav vahend.
Vaadates mustnuppu kohe ei taipagi, et ta kuulub roosõieliste sugukonda (Rosaceae), niivõrd tema õied erinevad tavapärastest rooside, marana, õunapuu jt. õitest. Nad on väga väikesed, õiekroonita, värvunud tuppega, millest paistavad pikad tolmukad mis on koondunud tihedaks tähkõisikuks. Viljad on väikesed, kuivad, kinnitunud kõvenevasse õiepõhja.

Õhuline taim kõrgusega 0,9-1,5 m, ilusalt lõhenenud lehtedega ja bordoopunaste õitega on juba ammu tuntud taimekasvatajatele asjaarmastajatele.
Kasvukoht: kõik mustnupud on kergelt ja vastupidavad kasvatamises. Suurepäraselt kasvavad päiksepaistel ja poolvarjus erinevatel pinnastel, eelistades toitainerikkaid piisavalt niiskeid muldi. Talvekindlad, praktiliselt haiguste- ja kahjuritekindlad, ei kasva laiali, kuid on isekülviks kalduvad, mida võib ennetada, lõigates ära õigeaegselt äraõitsenud õied, kuni nad veel ei alustanud pudenemist.
Paljundamine: mustnupp on küllaltki jämedate mitmeharulise peajuurega, mida on täiskasvanud taimel raske vigastamata välja kaevata ja jagada. Jaotused saadakse vähe kuid nad juurduvad hästi. Jaotust tehakse tavalistel aegadel - kevadel või suve lõpus. Mustnuppu on kerge paljundada seemnetest. Külvama peab vastu talve, kevadel ilmub rohkesti võrseid, mis hakkavad õitsema juba teisel-kolmandal aastal. Kuid nii nagu looduseski on mustnupp ka aias kasvades kalduv hübridiseeruma, andes seemnest kasvatades väga erinevaid vorme. Et saada puhast liigimaterjali, on vajalik õisik veel õitsemise ajal isoleerida ning pärast tolmeldada käsitsi.
Kasutamine: suurepärased kõrged taimed, pikka õitsemisega suve teisel poolel, nad on ilusad lillepeenardel ja eraldi gruppidena murulapil. Kõik mustnupud kõlbavad lõikelilleks, harilik mustnupp samuti kuivseadetesse, kui korjata nad puhkemise alguses.
Partnerid: mustnupp on suurepärases koosluses kõrrelistega, astilbega, kirburohuga, ängelheintega, roniliiliatega, angervaksadega, ja üldse nii-nimetatud loodusliku väljanägemisega taimedega.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Ürt-punanupp".


Mustnupp. Eng.: Great Burnet, official burnet, burnet bloodwort, common burnet. Suom.: Punaluppio, rohtoluppio, isoluppio. Sven.: Blodtopp. Bot. syn.: Poterium officinale (L.), Sanguisorba microcephala K. Presl.