Aedlevkoi täidisõiene "Kuninglik segu" (mix)

Kui varem kasvatati levkoisid igas aias, siis nüüd kohtab teda üha harvemini: justkui oleks moest läinud …
Ja tõesti, selles taimes on midagi vanamoodsat, erilist, mis kuulub klassikalise, regulaarse pargistiili juurde. Kui tahate proovida nostalgiat ülla ja ilusa, vana ja vürtsika, huvitava lõhna järele, siis on levkoi just see taim.
Kõik levkoi aiavormide liigid jagunevad õitsemise aja järgi: suvised, sügisesed ja talvised. Tänu suurele aretustööle mitmetes maades on suurima sortide hulgaga esindatud suvilevkoi (üle 400 sordi).
Taimed on nii ühe- kui mitmevarrelised.
Ühevarrelised sordid kuuluvad Brilliant- ja Excelsior - sordirühma. Neil on tavaliselt üks harunemata vars suure (18-40 cm) õisikuga. Õied on täidetud (25-40 kroonlehte), 4-4,5 cm kuni 7 cm läbimõõdus või siis lihtsad, erinevates värvides. Taimede kõrgus on 40-80 cm. Õitsemise aja järgi jagatakse väga varajasteks, varajasteks, keskmisteks ja hilisteks sortideks.
Harulised sordid on haruneva õisikuga. Need omakorda jagatakse alarühmadeks sõltuvalt põõsa ja õisiku kujust.
Lühikeseharulised (Erfurdi) levkoid on iseloomuliku tunnusega – neil on peavarrel olevad harud kõrgemal ja õisikud pikemad. Õied on suured (4-4,5 cm), kuid väiksemad kui ühevarrelistel sortidel, erinevate värvustega. Nad hakkavad õitsema 2 kuud peale külvi ja õitsevad 7-8 nädalat. Kasutatakse nii lõikeks kui haljastamiseks.
Kimbu-tüüpi levkoi erineb selle poolest, et kõik külgharude õisikud asetsevad ühekõrgusel ja õitsevad üheaegselt. Peaõisik on sageli külgõisikutega samal kõrgusel või veidi kõrgemal. Õied on tihedalt täidetud, mõõtmetelt (3,5-4 cm) jäävad Erfurdi rühmast veidi maha. Õitsemisajalt kuuluvad keskvarajaste hulka. Kasutatakse nii haljastamiseks kui potikultuurina.
Kõiki tänapäeva levkoisorte paljundatakse seemnetest, külvates need märtsi keskel kas kasvuhoonesse või sooja lavasse külvikasti.
Väärtuslike sortide seemneid võib säilitada kuni kuus aastat.
Levkoi kasvatamisel seemnest saab nii lihtõielisi kui täidisõielisi taimi. Kuid vaid lihtõielistel moodustub peale õitsemist seemneid, täidisõielistelt seemneid ei saa.
Huvitav on see, et lihtõielistelt levkoidelt normaalsetes ilmastikutingimustes kasvatatud seemnetest saadud taimedest on pooled täidisõielised ja pooled lihtõielised.
* Et saada lihtõielistelt taimedelt võimalikult palju niisuguseid seemneid, millest kasvavad suurema tõenäosusega täidisõielised levkoid, tuleb emataimi kasvatada spetsiaalselt karmides tingimustes. Siis on võimalus, et taimedele tekivad pikkade ja ühtlaste seemnekõtrade asemele hoopis deformeerunud ja nõrgad, tihti varre ligi surutud lühikesed ja ümara tipuga kõdrad. Niisugustest ebardlikest viljadest kasvavad tihti just ilusad täidisõielised levkoid – see kõik on sarnane muinasjutule inetust pardipojast, kellest sai kaunis luik …
Noori taimi on tõusmete perioodil, kui hoida neid jahedas, võimalik eristada täidisõielisi lihtõielistest mõõtmete ja idulehtede värvuse järgi. Täidisõielistel on lehekesed suuremad ja värvilt heledamad. See võimaldab juba varases kasvufaasis eristada täidisõielisi istikuid lihtõielistest.
* Täidisõielised sordid ja hübriidid ei ole lihtõielistest mitte ainult ilusamad, vaid neil säilib kauem ka õisiku dekoratiivsus. Kui lihtõieline õis on 4 kroonlehega ja õitseb vaid 5 päeva, siis täidisõieline 50-70 kroonlehega õitseb 2-3 nädalat.
Istikute kasvatamine.
Kast täidetakse mättamullaga ja lisatakse liiva (5:1). Juurestiku arengule mõjub hästi 1 osa turba lisamine. Levkoi kasvab paremini nõrgalt happelises, neutraalsele lähedasel mullareaktsioonil (pH 6-6,5).
Külviks ei sobi kompostmuld, samuti varem kasutusel olnud muld, sest võib põhjustada tõusmepõletikku. Külvil peetakse rangelt kinni külvinormist (standardkasti külvatakse kuni 1,5 g seemet).
Püütakse üles kasvatada kõik tõusmed, kuna levkoi hind tuleb võrreldes teiste suvelilledega kõrge. Kuni tõusmeteni hoitakse temperatuuri +16+18°С, hiljem päeval +12°С ja öösel +8°С.
Pikeeritakse 2-3 pärislehe faasis. Kuna levkoil on sammasjuurestik, siis taluvad nad mullapallita ümberistutust halvasti. Taimed pikeeritakse turbakuubikutesse või 6-7 cm turbapottidesse.
Taimed istutatakse pikeerimisel kuni idulehtedeni mulda. Kastetakse ohtralt ja varjutatakse päikselise ilmaga 2-3 päeva, seejärel viiakse lavasse. Kastetakse harva, kuid rikkalikult hommikuti või päeval. Hoolikalt jälgida tuulutusrežiimi.
Õigesti kasvatatud taimed taluvad lühiajalist temperatuurilangust kuni -5°С, mis võimaldab taimi avamaale istutada juba mai alguses. Otse avamaale külvil varajased ja keskvarajased erinevate rühmade levkoid õitsevad juuli II poolel.
Hilised sordid õitsevad augusti II dekaadil. Aprilli lõpus - mai alguses varajaste ja keskmiste sortide õitsemine nihkub augusti II poolde ja septembrisse. Sellisel tähtajal külvatud hilised sordid jõuavad vaid õienuppude moodustamiseni.