Teie ostukorv on tühi.
Patisson "Patinova"
Valge patisson "Patinova".
Keskvarajane sort. Põõsastaim, haigustekindel. Vilja mass on 400-500 g. Viljaliha on õrn ja tihe. Suurepärased maitseomadused. Optimaalne idanemise temperatuur +17+20°C.
1 gramm = 200-300 seemet.
Agrotehnika.
Kasvatatakse avamaal, varajane, tõusmete ilmumisest tehnilise küpsuseni kulub 55-67 päeva. Viljad ketta kujulised, äärest kergelt ribilised, kaal 0,4-0,5 kg. Pealispind sile või kergelt krobeline, valge, vili vähemagus, veidi soolakas, sisaldab 5,9-7% kuivainet. Viljad väga ühtlased. Universaalne kasutus.
Keskvarajane sort. Põõsastaim, haigustekindel. Vilja mass on 400-500 g. Viljaliha on õrn ja tihe. Suurepärased maitseomadused. Optimaalne idanemise temperatuur +17+20°C.
1 gramm = 200-300 seemet.
Agrotehnika.
Kasvatatakse avamaal, varajane, tõusmete ilmumisest tehnilise küpsuseni kulub 55-67 päeva. Viljad ketta kujulised, äärest kergelt ribilised, kaal 0,4-0,5 kg. Pealispind sile või kergelt krobeline, valge, vili vähemagus, veidi soolakas, sisaldab 5,9-7% kuivainet. Viljad väga ühtlased. Universaalne kasutus.
* Patissoni seemned hakkavad idanema +12..+15°C juures. Vars on lühike 50-150 cm. Põhiliselt on põõsastaim, külgharusid ei anna. Õitseb ja viljub kuni külmadeni. Vilja koor on tehnilises küpsuses pehme, valget värvi. Valmimisel muutub kõvaks. Varem olid patissonid ainult valge koorega, praegu on neid ka kollaseid ja oranže. Need sordid sisaldavad karotiini. On olemas ka sorte ere- ja tumeroheliste viljadega. Patissonid tolmlevad kõrvitsa ja kabatšokiga, moodustades omavahel erinevaid ristandeid.
Patisson on valgust armastav taim. Poolvarjus kasvavad halvasti, puude all saak langeb ja viljade kvaliteet halveneb. Saak langeb ka liiga tiheda istutuse korral. Võib tekkida hallitus ja viljad nakatuvad. Paremaks õhustuseks on soovitav osa lehti eemaldada. Patisson armastab niiskust. Palava ilmaga tuleb tugevalt kasta, ülepäeviti. Jaheda ilmaga kastetakse harva. Kasta tuleb sooja veega, et ei tekiks juuremädanikku. Vajab kerget, huumusrikast, vett ja õhku läbilaskvat neutraalse reaktsiooniga mulda. Halvasti kasvavad happelisel savikal mullal. Savikaid muldi tuleb rikastada turba, kõdusõnniku, kõdunenud saepuru ja kompostiga. Mineraalväetiste vajadus oleneb kasvufaasist. Lämmastikku vajab lehtede kasvu ajal, viljade kandmise ajal vajab rohkem fosforit ja kaaliumit.
Patissone hautatakse, soolatakse, marineeritakse. Kasvatatakse ka dekoratsiooniks, viljad on taldriku kujulised, väga ilusad.
Pöörake tähelepanu sellele, et viljad meenutavad maitselt kabatšokki kuid erinevad originaalse kuju poolest. Noored viljad sobivad konserveerimiseks. Kasutatakse koduste roogade valmistamiseks.
Eng.: Fruticose squash, Scallop squash, Patisson. Suom.: Kiekkokurpitsa. Sven.: Pattypan squash, Pätisson. Bot.: Cucurbita pepo L. var. melopepo.
* Pärineb lõuna-ameerika keskosast. Kasvatatakse laialdaselt Prantsusmaal ja USA-s., siiski vähem kui kabatðokki kuna ta on nõudlikum ettekasvatuse tingimuste suhtes.
Patisson on rohtne taim, kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Ta ei moodusta külgharusid vaid põõsa. Patissoni viljad moodustavad on enamuses taldriku kujulised, sellepärast kutsutakse neid ka taldrikkõrvitsaks.
Patisson on väiksemasaagiline, armastab rohkem soojust kui kabatšokk. +2°C juures taim hävib. Maitselt meenutavad patissonid sparglit ja artišokki, aga marineeritult valgeid seeni (kivipuraviku). Patisson sisaldab suhkrut, vitamiini C, pektiinaineid, vitamiine A,B1,B2,PP.
Kas teate, et ... patissonist saab salatit. 5-7 cm läbimõõduga patissonid riivida jämedal riivil, lisada peeneks lõigatud keedetud muna, rohelist sibulat, soola, pipart, majoneesi, ning segada. Asetada salat kaussi ning valada üle hapukoorega ning kaunistada maitserohelisega (till, sibul, petersell, porrulauk).
