Teie ostukorv on tühi.
Punapeet "Bordo 237"
Beta vulgaris L. var. conditiva.
1.15€
Maksudeta: 0.95€
Maksudeta: 0.95€
Punapeet "Bordo 237".
Keskvarajane sort (70-120 päeva). Viljaliha õrn, mahlakas, magus. Juurvili kaalub 230-500 g, head maitseomadused. Saaki võib saada 7-9 kg/m2 kohta.
Seemned hakkavad idanema temperatuuril +4+5°C. Optimaalne idanemise temperatuur on +18+25°C. Temperatuuri langedes kasvuprotsess aeglustub, aga arenema hakkavad juurikate asemel õievarred. Õitsemist soodustavad jahedad aastad ja pikad päevad. Täiskasvanud taimed kannatavad lühiajalisi külmaperioode temp. -2-3°C. Tõusmed tavaliselt sellisel temperatuuril hukkuvad.
1,0 g = 40-55 seemet.
* Peet on nõudlik kogu kasvuperioodi jooksul. Omades hästi arenenud lehestikku tarbib ta intensiivselt niiskust. Niiskust seob ta 2,5-3 korda rohkem kui porgand.
Peet nõuab head kasvupinda. Ta ei talu liigniiskeid, külmi ja happelisi muldi, mis sisaldavad puudulikult kaaliumi ja lämmastikku. Teda on parem kasvatada hästi õhustatud neutraalsetel või vähehappelistel muldadel. Kasvu alguses vajab peet rohkem lämmastikku, lõpu poole kaaliumit ja kogu kasvuperioodi vältel fosforit.
Peet on kultuur mis armastab naatriumit ja pealtväetamist soolaga (NaCl). Vegetatsiooniperioodi jooksul on vaja teha kaks korda pealtväetamist soolalahusega (1 spl. soola 1 ämbri vee kohta, kuluga 1 ämbritäis lahust 1 ruutmeetrile.
Parimad eelviljad peedile on kurk, kapsas, varane kartul, mida on eelnevalt väetatud orgaanilise väetisega. Viljakatele muldadele antakse ainult mineraalväetisi. Kevadel kaevamise ajal 15-20 g ammooniumsalpeetrit või 20-30 g ammooniumi, 30-40 g superfosfaati ja 10-15 g kaaliumkloriidi ühele ruutmeetrile. Väheviljakatele muldadele tuleb külvi alla anda veel ka orgaanilist väetist, sügisel sõnnikut, aga kevadel kõdu või komposti (üheke ruutmeetrilr 4-5 kg sõnnikut või 2-3 kg kõdu või 3-4 kg komposti). Mulla happesuse neutraliseerimiseks viiakse mulda 0,5-1 kg tuhka ühele ruutmeetrile.
Keskvarajane sort (70-120 päeva). Viljaliha õrn, mahlakas, magus. Juurvili kaalub 230-500 g, head maitseomadused. Saaki võib saada 7-9 kg/m2 kohta.
Seemned hakkavad idanema temperatuuril +4+5°C. Optimaalne idanemise temperatuur on +18+25°C. Temperatuuri langedes kasvuprotsess aeglustub, aga arenema hakkavad juurikate asemel õievarred. Õitsemist soodustavad jahedad aastad ja pikad päevad. Täiskasvanud taimed kannatavad lühiajalisi külmaperioode temp. -2-3°C. Tõusmed tavaliselt sellisel temperatuuril hukkuvad.
1,0 g = 40-55 seemet.
* Peet on nõudlik kogu kasvuperioodi jooksul. Omades hästi arenenud lehestikku tarbib ta intensiivselt niiskust. Niiskust seob ta 2,5-3 korda rohkem kui porgand.
Peet nõuab head kasvupinda. Ta ei talu liigniiskeid, külmi ja happelisi muldi, mis sisaldavad puudulikult kaaliumi ja lämmastikku. Teda on parem kasvatada hästi õhustatud neutraalsetel või vähehappelistel muldadel. Kasvu alguses vajab peet rohkem lämmastikku, lõpu poole kaaliumit ja kogu kasvuperioodi vältel fosforit.
Peet on kultuur mis armastab naatriumit ja pealtväetamist soolaga (NaCl). Vegetatsiooniperioodi jooksul on vaja teha kaks korda pealtväetamist soolalahusega (1 spl. soola 1 ämbri vee kohta, kuluga 1 ämbritäis lahust 1 ruutmeetrile.
Parimad eelviljad peedile on kurk, kapsas, varane kartul, mida on eelnevalt väetatud orgaanilise väetisega. Viljakatele muldadele antakse ainult mineraalväetisi. Kevadel kaevamise ajal 15-20 g ammooniumsalpeetrit või 20-30 g ammooniumi, 30-40 g superfosfaati ja 10-15 g kaaliumkloriidi ühele ruutmeetrile. Väheviljakatele muldadele tuleb külvi alla anda veel ka orgaanilist väetist, sügisel sõnnikut, aga kevadel kõdu või komposti (üheke ruutmeetrilr 4-5 kg sõnnikut või 2-3 kg kõdu või 3-4 kg komposti). Mulla happesuse neutraliseerimiseks viiakse mulda 0,5-1 kg tuhka ühele ruutmeetrile.
* Teadlased on kinnitanud punapeedi raviomadusi. On kindlaks tehtud, et peedis sisalduvad ained, bioloogilised happed, mida ta sisaldab mõjuvad soolestiku tegevusele hästi, betaiin soodustab toidust valkude omastamist ja osaleb aktiivselt holiini moodustamisel, mis soodustab maksa rakkude elutegevust. Sellepärast soovitatakse teda kroonilise kõhukinnisuse puhul ja maksahaiguste puhul tarvitada 100-150 g päevas. Peedi mahl eriti segatult porgandi ja naeri mahlaga võrdsetes kogustes aitab verevaesuse puhul ja on üldiselt organismi tugevdav ja ainevahetust reguleeriv. Peedi mahl meega on rahustav ja hea kõrge vererõhu korral. Suur joodi ja magneesiumi sisaldus tuleb kasuks vanematele inimestele, samuti haigetele, kellel on arterite ummistusi. Kuid tal on toime ka vähirakkudele.
Geidelbergis-Saksamaal vanaaegses ülikooli väljaandes "Punane peet, kui täiendav ravivahend haigetele kellel on halvaloomuline kasvaja" kirjutab A.Frentsin 28 juhust, kus maovähi, maksa tsirrosi, pärasoole vähi ja põievähi ravist riivitud toore peedi mahlaga. Edasised uuringud näitasid, et põhiliseks vähjarakkude pidurdajaks on antotsiidid mida sisaldavad ka mitmed teised taimed nagu mustsõstar jt. Kuid on teada et punane peet on kaheksa korda effektiivsem. Kuid kõik ei suuda taluda punase peedi toorest mahla.
Budapesti instituudis avastati kus uuriti antotsiidi omadusi, et suurt efektiivsust ei oma keedetud peet ja keedetud peedi mahl. Toores mahl on kolm korda efektiivsem. Sellele lisan järgmist: värskelt pressitud mahla tuleb hoida külmkapis vähemalt 3 tundi, peale seda omastab organism seda paremini. Peale külmkapis mahla hoidmist tuleb seda soojendad toatemperatuurini. Niisiis on punane peet eriline kultuur, mis omab ravi omadusi. Kasutage suuremalt jaolt keedetud peeti, võimaluse korral valmistage salatit, millele lisage värsket peeti, jooge mahla ja te olete kindlustatud paljude raskete haiguste vastu. Punane peet aitab ka kiirituse vastu. Ta viib organismist välja radioaktiivsed ained (seda omadust omab ka keedetud peet). Punane peet viib organismist välja rasked metallid (tina, elavhõbe).
