ELEUTEROKOKK JA ARAALIA: kuidas saada ravimtoorainet ?

Paljud aiapidajad ja farmerid kasvatavad edukalt žen-šenni. Kuid ta on küllaltki nõudlik, kasvab aeglaselt, ning ka saak on väike. Kuid peale tema on araaliate sugukonnas mitmeid teisi hinnalisi taimi, milledest valmistatud preparaate võib leida ka apteekidest. Tähelepanu tasub pöörata eleuterokokile ja araaliale: nad kasvavad meie tingimustes hästi, ei ole hoolduse suhtes nõudlikud, ning lubavad kiiresti saada saaki.

ŽEN-ŠENNI SUGULASED
Mandžuuria araalia, või kõrge araalia (Aralia mandshurica, või Aralia elata) - kiiresti kasvav, kuni 3m (harva 5m) kõrgune puu. Rahvasuus kutsutakse teda ogapuuks, kuradipuuks ja isegi kuradi nuiaks. Need nimetused on seotud tema ogadega, mis paiknevad tema vartel. Juured paiknevad mulla pealispinnas, 10-25cm sügavuses. 2-3m tüvest eemal on juurte sügavus juba 50-60 cm, harunevad rikkalikult, ning moodustavad hulgaliselt pungi, millest kasvavad juurevõsud. Aja jooksul moodustub ümber tüve terve võsa.



Lehed on kuni 2 cm pikkused, kaheti- või kolmetisulgjad, pikkadel leherootsudel, väga efektsed. Õied väikesed, kreemjad, kerajates sarikates, koondunud varre tippu suurtesse, kuni 45cm pikkustesse keerulistesse pööristesse. Õitseb tavaliselt juulis- augustis. Viljad sinakas- mustad, mahlakad, kerajad, 3-5mm läbimõõduga, valmivad septembris- oktoobris.
On Kaug-Ida floora jäänuktaim ja endeemik (st. teda kohtab looduslikult vaid ühel väikesel alal maamunal). On valgustarmastav taim, kuid võib kasvada ka metsaservas; moodustab juba 2-3 aastaga küllaltki suured võsad.

Talle lähedane liik, mida samuti kasutatakse meditsiinis - Schmidti araalia, või südajas araalia (Aralia schmidtii, või Aralia cordata var. sachalinensis). 1,25m kõrgune, peaaegu paljaste vartega mitmeaastane rohttaim. Juur paks, lihakas, kergelt vaigulõhnaline. Lehed suured, tumerohelised, kuni 60 cm pikkused, pikkadel leherootsudel.
Levinud Sahhalini lõuna- ja keskosades, Jaapanis Hokkaido saarel. Kasvab metsaservades, metsalagendikel, põõsaste vahel. Ta kuulub harva esinevate taimede nimekirja. Kuid see ei ole takistuseks tema kasvatamisele aias. Ta on isegi vähem kapriissem ning varjutaluvam, kui tema mandžuuria sugulane.



* Araalia juurtes, eriti juurte koores, sisaldub A, B ja C aralosiide. Aralosiidide summa peab olema vähemalt 5%. Peale selle sisaldub juurtes eeterlikke õlisid, alkaloidi araliini, vaiku, mikroelemente, glükosiide ja saponiine.

Araalia sugulane harilik eleuterokokk, või torkav eleuterokokk (Eleutherococcus senticosus) - kuni 2,5m kõrgune, helehallide püstiste vartega põõsas, mis võib väga soodsates tingimustes kasvada ka kuni 5m kõrguseks. Võrsed on täis allapoole viltu ogasid. Juurestik on arenenud mulla pealmises kihis, ta on tugevalt harunenud, juurte läbimõõt on umbes 2cm. Lehelaba on sarnane žen-ženni lehelabale, see tähendab viietisõrmjas. Õied väikesed, pikkadel õisikukandjatel, kahvatu- violetsed. Viljad - küllaltki suured luuviljad, läbimõõduga kuni 10mm. Seemned poolkuu kujulised, kollakad, kuni 8,5mm pikkused, kärgja pealispinnaga.
Kasvab looduslikult vaid Kaug-Ida - Primorski ja Habarovski Krais, Amuuri oblastis ja Lõuna-Sahhalinis. Raviomadused on tuntud juba ammusest ajast. Kohalikud elanikud kasutasid juuretõmmist ja varrepahkude pulbrit mädanike ja märgade haavade ravis. Juuretõmmist kasutati mürgiste taimede vastumürgina.



* Hariliku eleuterokoki juurtes ja risoomis on 8 glükosiidi, spetsiaalse nimetusega eleuterotsiidid. Peale nende on juured rikkad ka teiste bioloogiliselt aktiivsete ühendite poolest: eeterlikud õlid (0,8%), tuhk, pektiinained, liimvaik, vaha (1%), karotinoidid (180%). Juured ja risoom sisaldavad mikro- ja makroelemente: kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, rauda, mangaani, vaske, tsinki, koobaltit, kroomi, baariumi, vanadiini, joodi, boori.

RAVIOMADUSED
Eleuterokoki ja araalia preparaadid stimuleerivad immuunaktiivsust, omavad stressivastast toimet, tõstavad organismi vastupidavust väliskeskkonna ebasoodsate mõjude, hüpoksia ja infektsioonide vastu. Tõstavad vastupidavust toksilistele mõjudele (nitraadi-, kloori-, fluoriidimürgitus), on kaitsva toimega kiiritushaiguste korral, on hüpoglükeemilise toimega, alandavad lipoproteiidide taset veres. Kasulik peale rasket füüsilist haigust põdenud inimesele, astenodepressiivsete seisundite puhul, vaimse ja füüsilise liigväsimuse korral, impotentsuse ja hüpotoonia korral.
Eleuterokokk on leidnud kasutust ka parfümeerias. Teda lisatakse kreemide koostisesse, omades taastavat, noorendavat ja toniseerivat mõju nahale.
Araalia preparaate tuleb ettevaatlikkusega tarbida kõrgenenud erutuse, unetuse, hüpertooniliste haiguste korral. Et vältida unehäireid, ei soovitata araalia preparaate tarvitada enne und. Eleuterokoki mõju on leebem.

* Eksperimentaalsel teel on tõestatud eleuterokoki lehtedest, vartest ja juurtest valmistatud ekstrakti ratsioonile lisamise efektiivsus loomadel. See tõstab loomade sugulist aktiivsust ja produktiivsust; kanad munevad rohkem, isegi mesilaskorje suureneb.




AGROTEHNIKA
Kasvukoha valik
Araalia ja eleuterokoki kasvatamiseks tuleb valida ühtlase reljeefiga, viljakas, struktuurne, piisavalt niiske muld (kevadel ei tohi aga esineda seisvat vett). Sügisel viiakse mulda sõnnikut või komposti arvestusega 6kg/m2-le. 
Araalia sobib istutada hästi nähtavale kohale - ta on väga dekoratiivne nii suvel, kui ka sügisel. Asukoha valikul tuleb arvestada, et taim kasvab igasse suunda, ning "vallutab" piirnevat ala aktiivselt.
* Araaliat ja eleuterokokki paljundatakse vegetatiivselt - juurepistikutega, juurevõrsetega ja seemnetega. Kõige lihtsam on paljundada vegetatiivselt, seemnetega paljundamine on töömahukas, seemned idanevad raskelt.
Istutus
Juurevõrsed istutatakse kevadel või varasügisel. Istutusaugud valmistatakse ette täpselt samuti, nagu viljakultuuridel, täites istutusaugud orgaanilise ja mineraalväetiste seguga (4kg kõdusõnnikut või komposti ja 30-50gr nitroammofoskat istutusauku).
Külv
Araalialiste seemned kaotavad kiiresti idanemisvõime, seepärast ei soovitata neid hoida üle 1,5 aasta. Idanemise kiirendamiseks ja tõusmete saamiseks esimesel aastal soovitatakse läbi viia stratifitseerimine. Selleks hoitakse seemned peale korjamist 4-5 kuud niiskes liivas temperatuuril +18...20*C, seejärel 0...+3*C juures 2-3 kuud. Selliste seemnete idanevus (40-50%) sõltub sellest, kui palju mädaneb neid stratifitseerimise käigus, samuti hukkub neist osa juba emataimel seenhaiguste tagajärjel. Seepärast soovitatakse seemneid kohe peale korjamist hoida 1-2% kaaliumpermanganaadi lahuses 1-2 tundi, seejärel aga stratifitseerida.
Efektiivsemaks meetodiks on seemnete leotamine giberelliini 0,05%-lise lahuses kahe ööpäeva jooksul, seejärel stratifitseerida kahe kuu jooksul 0*C temperatuuri juures. Peale töötlemist pestakse seemned veega ning hoitakse 1-3 kuud temperatuuril +18...20*C.
Varakevadel (aprilli lõpus) külvatakse stratifitseeritud seemned. Värskeltkorjatud seemneid võib külvata ka sügisel (septembri alguses) 1,5-2cm sügavusele, seemnepesade kaugus 50-60cm. Külvipeenrad kaetakse huumusekihiga. Sellise külvi korral ilmuvad tõusmed teisel aastal, kuid idanevus on madal.
Väetamine
Eleuterokokk ja araalia vajavad nitroammofoskat arvestusega 20-30gr igale taimele. Hästi reageerivad lägaga väetamisele kogu vegetatsiooniperioodi jooksul: varakevadel ja pungumise perioodil.
Hooldus
Esimesel kasvuaastal vajavad seemikud, pistikud ja noored istikud kerget varjutamist. Teisel kasvuaastal pole taimede varjutamine enam vajalik.
Esimestel kasvuaastatel seisneb hooldus 3-4 rohimises ja pinnapealses kobestuses. Kobestamine peab olema väga pinnapealne, vastasel korral saab juuresüsteem tugevalt vigastada. Sel juhul kasvab taim halvasti, ei õitse, ei vilju, ei moodusta võsusid, ning sureb tasapisi välja. Kõplaga kobestada ei soovitata, piisab vaid umbrohu väljatõmbamisest ja igasügisesest kompostikihi lisamisest.

TOORAINE VALMISTAMINE
Ravimtooraineks on nende taimede juured. Soovitatav on kasutada 5-15 aastaseid taimi. Ühe 5aastase taime produktiivsus on 0,5-1kg kuivi juuri.
Toorainet võib korjata kahel ajal: sügisel, alates septembrist, ja kevadel, aprilli lõpust- mai algusest kuni lehtede puhkemiseni.
Juured kaevatakse välja labidaga. Kaevama hakatakse varre lähedalt, liikudes ettevaatlikult äärte poole. Peeneid (alla 1cm) ja 1-2 suurt radiaaljuurt ei puututa: rohkearvulised lisajuured, mis neil paiknevad, kindlustavad küllaltki eduka taastumise.
Väljakaevatud juured puhastatakse hoolikalt mullast, eemaldatakse väga paksud (üle 3cm läbimõõduga) juured ja mustakstõmbunud või mädanenud südamik. Peale seda lõigatakse juured kuni 8cm pikkusteks tükkideks, seejärel tükeldatakse pikuti. Kuivatatakse varjus, hästi ventileeritavas ruumis, või kuivatuskapis temperatuuril 60*C. Kuiva ilma korral võib kuivatada ka värskes õhus. Tooraine säilib 2 aastat.

* Kodustes tingimustes võib valmistada tõmmist, mida saab kasutada toniseeriva ja adaptogeense vahendina. 20gr purustatud juuri kallatakse üle 100ml 70%-lise piiritusega, ning hoitakse soojas kohas 15 ööpäeva, perioodiliselt raputatakse. Valmis kujul peab ta olema merevaiguvärvi, omapärase lõhna ja meeldiva maitsega. Ravi on soovitatav läbi viia arsti kontrolli all.