Milles on ebaõnnestumiste põhjused?

Ebaõnnestumise põhjused porgandikasvatuses on kasvatamise tehnoloogias ja bioloogilise eripära arvestamata jätmises, mis määrab ära agrotehnika nüansid - tööde koosseisu, järjekorra ja tähtajad. Porgandid on väga nõudlikud mulla suhtes ja küllaldaselt hapnikku sisaldava õhu sisalduse suhtes mullas.
Mulla poorid on täidetud õhu või veega. Optimaalne suhe on 1:1. Mulla liigniiskus tõrjub välja porgandi normaalseks kasvuks ja arenemiseks vajaliku õhu. Sellepärast kasvavad liigniisketes muldades nn."sarvilised" porgandid. Selleks tulebki porgandit kasvatada kuivendatud maal, kus on reguleeritud veerežiim, mida soodustab ka peenarde paigutus. Niiskuse üliküllus ja suur kõikumine on ka porgandite lõhenemise, samuti seene- ja bakteriaalsete haiguste levimise põhjuseks. Seetõttu areneb porgand halvasti rasketel liivsavimaadel, savistel, rammusatel üliniisketel pinnastel, kus porgand hakkab harusid ajama. Kui liigniiskus püsib kaua mullas, hakkavad porgandid mädanema. Porgandi kasvatamisel liivasel maal, kus on vähe toitaineid, muutuvad nad hoiustamisel tihti kibedaks. Porgandi kasvatamiseks sobivad kõige rohkem reguleeritud veerežiimiga ja sügavalt küntud saviliiva- ja kerged savimullamaad. Sügavkünd on eriti tähtis, sest porgandi juured ulatuvad 40-50 cm sügavusele. Juuresüsteem koosneb peamisest varsjuurest, selle külgmistest harudest ja lisajuurtest. Porgand ise on erineva pikkusega - 25-30 cm (näit. "Kardame F1", "Punane hiid", "Flakke") ja isegi 40 cm ("Sügiskuninganna"). Pinnase viljakandva kihi võimsust arvestades tuleb valida porgandisordid. Enamiku sortide ja hübriidide jaoks peab huumuskihi paksus olema 35-40 cm. Porgand armastab normaalse niiskuse ja sügava põhjaveega pinnast. Kui niiskust pole piisavalt, saame krobelised ja puised porgandid. Porgand ei talu ka liighappelist mulda (ph alla 5,9), kuid talub rahuldavalt lupjamist, eriti eelnevate kultuuride alla, kui ilmneb lubja järelmõju. Porgandile on hukatuslikud mullad, kus kasvab lliga palju mitmeaastast ja risoomidega umbrohtu, sest porgandi seemned arenevad aeglaselt. Porgandit ei tohi külvata sinna, kuhu on värsket sõnnkiut laotatud: porgandid kasvavad inetud ja sarvilised ning omandavad kibeda maitse. Eriti on see võimalik, kui vahetult porgandi alla laotatakse värske sõnnik. Porgandit tuleb külvata teisel aastal pärast sõnniku laotamist, esimesel aastal tuleks külvata kapsast või kurki.
Porgandisortidest eristatakse varaseid, millel porgandi moodustumine lõpeb 65-69 päeva pärast, keskvalmivaid - 67-110 päeva, keskhiliseid - 89-114 päeva ja hiliseid - 120-140 päeva. Võib soovitada järgmisi sorte ja hübriide: varased - "Artek", "F1 Zabava", "F1 Napoli", " Minikor", "Mushak", "Tushon"; keskvalmivad - "Vitaminnaja 6", "F1 Kallisto", "Narbonne", "Sügiskuninganna", "Nandrin", "Nantskaja Semko"; hilised - "F1 Karkame", "Punane hiid", "Flakke 2". Et mitte jääda saagita, tuleb valida sort, mis sobib kasvatamiseks ka teie piirkonnas. Kui soovite saada kõrge karotiinisisaldusega porgandit, on parem kasutada sorte "Losinoostrovskaja 13", "Leandr", "Nantskaja 4", "Nüanss", mille karotiinisisaldus ületab 20 mg%. Sortidel " Vitaminnaja" ja "NIIOH 336" on see 25-28 mg%.

Porgand on pika päeva taim. Seetõttu sobib porgandit kasvatada kohas, kus päike paistab kogu päeva jooksul, peenrad tuleb rajada põhjast lõunasse. Kasvukoha varjulisus ja tihe külv vähendavad järsult saaki. Ühtlaste tõusmete tärkamine, nende harvendamine ja rohimine on suure saagi üks tähtsamaid tingimusi.
Algajatel ei õnnestu tavaliselt kohe saada täisväärtuslikke ühtlasi tõusmeid: kord satuvad seemned liiga sügavale, kord liiga tihedalt või liiga harvalt. Nii saadaksegi taimed, mis jätavad soovida. Kõrge eeterlike õlide sisalduse tõttu kasvavad porgandiseemned halvasti. Kasvu kiirendamiseks eelidandage seemneid. Niisutage seemneid 2-3 korda veega (1 g vett 1 g seemnete kohta), iga kord segage hoolikalt. Siis pange seemned madalasse nõusse, mis on vooderdatud mõne kihi niiske filterpaberiga. Pealt katke seemned samuti niiske paberiga ja pange sooja (+15...20°C) kohta kuni esimeste kasvude tekkimiseni. Siis kuivatage seemned ja külvake.
Kõige sagedamini tekivad ebaühtlased tõusmed hooletul ridadesse külvamisel. Porgandiseemnete efektiivseks ettevalmistamiseks on nende dražeerimine - katmine toitekilega. Lisage pooleliitrisse veega täidetud purki 1 supilusikatäis huumust, peenestatud turvast ja vedelat lehmasõnnikut. Siis puistake purki teelusikatäis seemneid, pange kaas peale ja raputage 2-3 minutit. Pange purki veel supilusikatäis huumust, jätkates raputamist. 3-4 minuti pärast puistake seemned paberile ja kuivatage.
Meie esivanemad kasutasid veel lihtsamat ja usaldusväärsemat moodust. Nädal enne külvi kaevati seemned kottides mulda, kus nad aeglaselt madalal temperatuuril paisusid ja karastusid. Päev enne külvi kaevati seemned välja, kuivatati ja külvati. Sellised seemned tärkavad juba seitsmendal päeval pärast külvi. Parim seemnete külviaeg on ilmast olenevalt 25. aprillist 5. maini. Sellel ajal on muld porgandi jaoks küllalt soe ja niiske. Varasema külvi puhul hakkavad porgandid tugevalt lõhenema, hilisemal - väheneb saak. Võtke kile ära (see pannakse mulla paremaks soojendamiseks) ja tehke peenrale külvivaod piki või ristipidi vahekaugusega 15-16 cm varajastele ja 20-25 cm hilistele sortidele. Väga niisketel kõrge põhjaveega maadel on porgandit parem kasvatada kõrgetes kitsastes peenardes, teha peenrale 3 vagu vahekaugusega mitte üle 10 cm. Vaokesi tuleb niisutada kuuma veega ja puuderdada kriidi või tuhaga, seejärel külvata ettevalmistatud seemned harva reana 0,5-1 cm järel. Tihedamini pole vaja külvata, sest harvendamine on töömahukas ja kahjulik - tõmmates noore taime koos juurtega välja, paljastame ja rikume naabertaime juuri.
Seemnete külvinorm 1 m2 on 0,5 g. Külvi sügavus liivases pinnas, saviliivas ja saviliivmullas on 1,5-2 cm, turbamullas kuni 3 cm. Kõigil pinnastel pole lubatud künni sügavus alla 1,5 cm, kuna pealmine mullakiht kuivab kiiresti. Idandatud seemneid on parem külvata 2-2,5 cm sügavusele. Pärast külvamist tihendatakse kergelt mulda, pritsitakse ettevaatikult (ei kasteta) veega ja multšitakse 1 cm paksuse kuiva turba kihiga. Siis kaetakse peenar kilega nii,  et mulla ja kile vahele jääks 2-3 cm. Katmiseks võib kasutada ka mittekootud materjale - lutrasil, spanbond jt.
Esimese klassi seemneid ei tohi külvata tihedalt. Ühtlaste tõusmete saamiseks võib kasutada mitut moodust. Kõige kättesaadavam on seemnete segamine kuiva liivaga (1:3) või kuiva teega. Talvel kui on aega võib seemned kleepida tärklisekliistriga wc - paberi ribadele (4 cm vahega). Pärast keerake paber rulli, kevadel pange seemned paberit lahti rullides ettevalmistatud vagudesse ja puistake mulda peale. Seemnete idanevus sellel meetodil peaks olema mitte alla 70%.
Harvem kasutatakse seemnete külvamist vedelas lahuses - tärklisekliistris. Seda kasutasid vanasti talupojad. Keetke mitte rohkem kui 4 tundi enne külvamist tärklisest keskmiselt paks kliister (2 tl. 1 l vee kohta) ja jahutage toatemperatuurini. Puistake seemned kliistrisse ja segage, kuni seemned jaotuvad ühtlaselt. Üle 4 tunni ei tohi seemneid kliistris hoida - idanevus langeb.
Põhiline nõue kliistrile: see peab olema ühtlane ilma tükkideta ja küllalt tihe, et hoida seemneid hõljuvas asendis. 1 m peenra jaoks kliistri valmistamiseks kulub 30 g kartulitärklist. Idanemise stimuleerimiseks võib kliistrisse eelnevalt lisada mikroelementide lahust. Kliistrit valatakse peene nirena tilaga klaasnõust, kuna nii on kõige kergem saavutada seemnetega vedeliku ühtlast jagunemist peenral.
Kuna porgand tärkab hilja (soodsatel tingimustel 15 päeva pärast, madalal temperatuuril 25-30 päeva pärast külvi), kasvab peenar kiiresti umbrohtu täis. Peale selle kasvavad taimed väga aeglaselt, esimene tõeline leht ilmub alles 2 nädala pärast, aga 4-5 lehte moodustuvad 1,5 kuu pärast. See muudab rohimise väga raskeks.
Ridade tähistamiseks võib koos porgandiseemnetega külvata kiiresti tärkavaid kultuure: salat, spinat jne. Et vältida nende konkurentsi, segage seemned vahekorras 1:3. Varaste kultuuride tärkamisel võib alustada rohimist ja kobestamist.
Jämedaim viga porgandikasvatuses on mitteõigeaegne harvendamine. Taimede suure tiheduse korral jäävad porgandid väikeseks. Sel juhul harvendage kaks korda: esimene kord - esimese pärislehe ilmumisel, teine - 25-30 päeva pärast esimest, suurendades taimede vahesid 5-6 cm-ni. Harvendamisega hilinemisel pidurdub juurte kasv.
Harvendades välja tõmmatud seemikute istutamisel tulevad porgandid haralised. Neil taimedel murduvad sageli juured ja nad hakkavadki harunema.
Hapudel või rammusatel madala künniga muldadel kasvavad inetud porgandid. Tänu võimsale juurtesüsteemile hangib porgand niiskust sügavatest pinnakihtidest. Kuid kuival ajal ja eriti kriiilistel momentidel - seemnete idanemisel, porgandite kasvu alguses ja porgandite moodustumisel vajavad taimed vett. Kui vett ei jätku, muutub porgand krobeliseks ja puiseks. Enne tärkamist ei soovitata kasta, kuna mullale võib moodustuda koorik. Kui suvi on kuiv, kastke porgandit kord kahe nädala jooksul 15-20 l 1 m2-le. Porgandite massi põhiline kasvamine toimub septembris, seetõttu ei maksa saagikoristusega rutata. Porgandi koristamist v6ib alustada, kui õhutemperatuur langeb +4..6°C. Kaevake ettevaatlikult porgandid välja, kuivatage peenral ja lõigake pealsed 1 cm kauguselt ära.
Mõnikord on oranžide hulgas ka kollaseid ja valgeid porgandeid. Kõige sagedamini on kollased ja valged porgandid magusad, pärides suhkru oranžilt sordilt, kuid on ka puiseid. Suured ja magusad kollast ja valget värvi porgandid on söödavad, kuid karotiinisisalduselt jäävad ereoranžidele alla. Säilivad rahuldavalt.
Tihti kaebavad aiapidajad, et hoiustamisel hakkavad porgandid mädanema või lähevad kasvama. Palju oleneb hoiutingimustest ja saagi kvaliteedist. Porgandit koristatakse kuiva ilmaga. Lühikeste viljadega sorte on lihtne käega välja tõmmata, pikkade puhul ei saa läbi labida või hargita. Ei tohi unustada, et porgand on väga tundlik mehaanilistele kahjustustele. Porgandeid ei tohi täielikult mullast puhastada, sest nii saavad nad mehaaniliselt vigastada ja säilivad halvasti. Ei tohi pesta - see kiirendab haiguste levikut. Mullas taluvad porgandid lühiajalist temperatuuri langust -5°C-ni, kuid juba mullast väljas olles nad külma ei talu.
Enne hoiuruumi panekut on hea pritsida porgandeid sibulakoorte lahusega. Valminud kahjustamata porgandid laduge kihiti liivaga või pakkige kilekottidesse ja hoidke kinni sidumata vertikaalasendis temperatuuril 0...-2°C. Liiva niiskus peab olema selline, et peoga surudes vett välja ei tuleks, kuid peotäis säilitaks oma kuju. Täidetud kastid võib panna kuni 2 m kõrgusesse virna. Porgand säilib hästi, kui mätsida nad savi ja vee segusse, mis on umbes hapukoore tihedusega, siis kuivatada päikese käes ja panna kastidesse.