Petuunia "Velvet Rose" F1

* Petuunia kuulub maavitsaliste perekonda, on mitmeaastane rohttaim, ligi 30 petuunia liiki pärinevad Ameerikast. Petuunia õitseb külviaastal, seepärast kasutatakse teda kui suvikut, kuigi tahtmise korral võib taime sügisel üles kaevata ja hoida ruumis järgmise suveni, samuti teda pistikutest paljundada. Erinevate liikide ristamisel on saadud aia hübriidpetuunia (P.x hybrida)- püstine või lamav, kõrgusega 20-80 cm. Petuuniate põõsa kuju varieerub kerakujulisest, rippuva ja laiavõraliseni. Tal on tugevad, rohkelt harunenud varred ja lehed, mis on kaetud ebemetega. Lehtrikujulised, aromaatsed õied asetsevad üksikult terveservaliste lehtede lehekaenlast tõusvatel lühikestel õiekandjatel. Liht-või täidisõieliste petuuniate värv on väga erinev: valge, kreemjas, kollane, sirelililla, sinine, violetne, helesinine, roosa, erinevat tooni erepunane), on ka kahevärvilisi petuuniaid- värviliste kantidega, laikudega, triipudega. Osade petuunia sortide kroonlehti kaunistavad tihedad narmad.
Petuunia vili on kupar, rohkete imeväikeste seemnetega.
Hübriidpetuunia erinevad sordid jaotatakse gruppidesse:
-Paljuõieline petuunia - omab suurel hulgal kuni 5 cm läbimõõduga õisi. .
-Täidis- paljuõieline petuunia - omab suurel hulgal nelgiõiele sarnaseid, kuni 5 cm läbimõõduga topeltõisi.
-Suureõieline petuunia - vähem õisi, suuremad õied, rohkem sooja armastav ja nõudlikum heade kasvutingimuste suhtes. Õite diameeter 7-10 cm.
-Täidis- suureõieline petuunia - väga efektne, meenutab roosi.
-Narmaspetuunia (fimbriata) - omab suuri õisi, mille servad on kaunistatud narmastega.
-Oivaline petuunia (superbissium) omab väga suuri õisi (kuni 12 cm) lainelise serva ja paljude tumedavärviliste soontega õie kurgus.
-Surfiinia - see on eriline petuunia hübriid, mis erineb teistest võimsate, pikkade rippuvate varte ja erakordselt küllusliku õitsemise poolest. Suurte õite värvused on erinevad.
Hooldus: soodsates tingimustes õitseb petuunia mitu kuud, tavaliselt juuni lõpust oktoobrini (öökülmadeni). Liiga pikaks veninud varte tagasilõikamine soodustab põõsa harunemist ja muudab selle lopsakamaks, õitsenud õisikute eemaldamine aga soodustab uute õiepungade moodustamist. 
Petuunia on väga valgustarmastav (talub kerget varju), soojalembene, areneb paremini viljakatel, kergetel, nõrgalt happelistel muldadel. Kui saabub pikaajaline, jahedam ja vihmasem periood, peatab petuunia õitsemise, ning alustab uuesti ilma paranemisel. Petuunia on põuakindel, kuid regulaarse kastmise puhul tänab teid kohevamate põõsaste ja suurema õitsemisega. 
Petuuniat paljundatakse seemnete ja pistikutega. Petuunial on väga väike seeme, seepärast tuleb pöörata palju tähelepanu seemnete külvile ja väikeste tõusmete hooldamisele. Seemned külvatakse istikute saamiseks veebruarist märtsi lõpuni mulla pinnale. Petuunia seemneid soovitatakse külvata hõredalt. Seemneid võib külvata lumele, mis asetatakse potti, substraadi pinnale, paksusega 1-1,5 cm, lume peal on seemned hästi näha, lume sulades vajuvad seemned mullale. Külvid kaetakse kile või klaasiga. Seemnete idanemiseks vajalik temperatuur on +23+25*C, tõusmed ilmuvad nädala-kahega. Pealmine mullakiht pottides ei tohi olla liigniiske kuid ei tohi ka läbi kuivada, seepärast tuleb tõusmeid tihti kontrollida. Kasta soovitatakse altpoolt, aluselt. Vältimaks tõusmepõletiku teket, pritsitakse tõusmeid mulla tahenedes perioodiliselt heleda kaaliumpermanganaadi lahusega, regulaarselt kuivatatakse ja pööratakse klaasi, õhutatakse "kasvuhoonet". Petuunia istikuid kasvatatakse +16*C juures. Hõre seemnete külv lubab pikeerida taimi, kui neil on 3-4 pärislehte. Vajadusel viiakse läbi pikeerimine taime varasemas arengustaadiumis. Enne pikeerimist mulda niisutatakse. Petuunia seemikutel on lühike idulehe alune varrelüli ja leherosett, seepärast kasutatakse pikeerimisel pulgakese abi. Pikeerimise käigus ei tohi kasvupunga katta mullaga. Kui seemikud on pisut kasvanud, väetatakse neid (valguse puudusel väljaveninud istikuid ei väetata lämmastikväetistega).
Avamaale istutatakse petuuniad peale kevadisi öökülmi, vahedega 20-40 cm. Petuunial on harunenud juured, mis ei tungi sügavale, ümberistutamisel tema juuresüsteem taastub kergelt. 
Pehme kliimaga regioonides ja sooja, varajase kevade korral võib külvata ka otse avamaale. Õitsema hakkavad taimed 55-95 päeva pärast tõusmete ilmumist, olenevalt sordist. Suvel võib meeldima hakanud petuunialt võtta haljaspistikuid, mis juurduvad kergesti niiskes liivas või vees.