Din varukorg är tom!
Jättepumpa "Yellowgirls" F1
Cucurbita maxima Duchesne
* Esmakordselt hakati kõrvitsat kasvatamakultuurina 300 tuh.a.e.m.a. praeguses Peruus ja Mehhikos kust 16.saj.alguses toodi ta Euroopasse (ja ka Indiasse) portugaallaste poolt. Peale seda levis kõrvits ruttu kõigisse maadesse.Väga maitsvad on muskaatkõrvitsa viljad. Tihti on nad pikliku kujuga vahest üleminekuga roosakas-pruunide või kollase värviga. Kahjuks on nad hilised, seepärast on kasvatamine piiratud. Suureviljaliste sortide viljad kaaluga 50 kg valged või hallid on piklikud või ümmargused. Tavaline kõrvits on ovaal-silindrilise kujuga kollase kuni oranzi värvusega, vahest kollakas-rohelise mustriga ja siia kuuluvad ka värvilised dekoratiivkõrvitsad erineva kuju ja värviga.
Kõrvits on väga kasulik kultuur. Ta sisaldab palju kaaliumi, fosforit, kaltsiumit, rauda, magneesiumi vaske, koobaltit, vilgukivi. Kõrvitsa kollane värvus on tingitud temas suures koguses sisalduvast karotiinist (provitamiin A). Mõnede sortide viljades on vitamiini 40 mg/100 g. Samuti on kõrvitsas ka vitamiini C,B1,B2, B6,E,PP. Organism omastab kõrvitsat hästi kuna ta ei sisalda palju taimseid valke ja söödavas osas on palju vett. Kõrvits sisaldab 8-10% suhkruid, veidi hapet, sellepärast sobib ta suurepäraselt erinevate magustoitude valmistamiseks (tsukaat, pastilaa jt.).
Kõrvits säilib suurepäraselt kevadeni tubastes oludes, kuid ainult siis kui kõrvitsa pind on terve. Ülejäänud juhtudel tuleks kõrvitsat säilitada kuivades tuulutatud ruumides mitte kõrgemal temperatuuril kui +3 kraadi.
Kõrvitsast valmistatakse erinevaid toitusid mis on väga tervilslikud ja maitsvad ning kasulikud. Kõrvitsat praetakse, keedetakse (peale keetmist tuleks kõrvits sõelal nõrutada maitseomaduste säilitamiseks) kuid parem on säilitada mahlas või vees.
Venemaal on populaarne hirsipudru kõrvitsaga. Kõrvitsaga keedetakse ka riisipudru. Kuid siiski on kõrvits kasulik toorelt. Näiteks võib teda riivida suurel riivil ja segada hulka kuivatatud puuvilju lisada pähkleid ja mett, sidruni sisu ja segada hapukoorega, saab imelise salati.
Toiduks ei kasutata mitte ainult kõrvitsa sisu vaid ka seemneid, mis omavad samuti palju väärtusi. Seemned on kõrvitsal lapikud 1-3 cm pikad kollakas-kreemika kattega. Nad sisaldavad kuni 52% õli ja 28% valku.
Kuivatatud kõrvitsa seemneid võib kasutada mandlite asemel kondiitritoodetes aga samuti lisada salatitesse nende toiteväärtuse tõstmiseks.
Kõrvits on väga kasulik kultuur. Ta sisaldab palju kaaliumi, fosforit, kaltsiumit, rauda, magneesiumi vaske, koobaltit, vilgukivi. Kõrvitsa kollane värvus on tingitud temas suures koguses sisalduvast karotiinist (provitamiin A). Mõnede sortide viljades on vitamiini 40 mg/100 g. Samuti on kõrvitsas ka vitamiini C,B1,B2, B6,E,PP. Organism omastab kõrvitsat hästi kuna ta ei sisalda palju taimseid valke ja söödavas osas on palju vett. Kõrvits sisaldab 8-10% suhkruid, veidi hapet, sellepärast sobib ta suurepäraselt erinevate magustoitude valmistamiseks (tsukaat, pastilaa jt.).
Kõrvits säilib suurepäraselt kevadeni tubastes oludes, kuid ainult siis kui kõrvitsa pind on terve. Ülejäänud juhtudel tuleks kõrvitsat säilitada kuivades tuulutatud ruumides mitte kõrgemal temperatuuril kui +3 kraadi.
Kõrvitsast valmistatakse erinevaid toitusid mis on väga tervilslikud ja maitsvad ning kasulikud. Kõrvitsat praetakse, keedetakse (peale keetmist tuleks kõrvits sõelal nõrutada maitseomaduste säilitamiseks) kuid parem on säilitada mahlas või vees.
Venemaal on populaarne hirsipudru kõrvitsaga. Kõrvitsaga keedetakse ka riisipudru. Kuid siiski on kõrvits kasulik toorelt. Näiteks võib teda riivida suurel riivil ja segada hulka kuivatatud puuvilju lisada pähkleid ja mett, sidruni sisu ja segada hapukoorega, saab imelise salati.
Toiduks ei kasutata mitte ainult kõrvitsa sisu vaid ka seemneid, mis omavad samuti palju väärtusi. Seemned on kõrvitsal lapikud 1-3 cm pikad kollakas-kreemika kattega. Nad sisaldavad kuni 52% õli ja 28% valku.
Kuivatatud kõrvitsa seemneid võib kasutada mandlite asemel kondiitritoodetes aga samuti lisada salatitesse nende toiteväärtuse tõstmiseks.
Eng.: Pumpkin. Suom.: Jättikurpitsa. Sven.: Jättepumpa.Bot.:Cucurbita maxima Duchesne
