Artišokk "Green globe"

Artišokk ''Green globe''.
Mitmeaastane sooja- ja valgustarmastav põõsastaim. Meie kliimas kasvatatakse üheaastasena. Tõusmetest valmimiseni kulub 160-165 päeva. Taime kõrgus kuni 2 m. Värske vilja maitse sarnaneb kreeka pähklile. Toiduks tarvitatakse õisiku põhja koos õisikut katvate soomuste alumise osaga. Sisaldab palju vitamiine: A,B1,B2,C ja inuliini. 1 g = 23 seemet. 

* Artišokki tasub endale istutada kasvõi sellepärast, et kordki proovida mida ta endast kujutab. Artišokk on väga populaarne Prantsusmaal, Ameerikas, Itaalias. Meile sattus ta nagu paljud teisedki köögiviljakultuurid Peeter I ajal Hollandist. Tal on suured sulgjad tumerohelised või hallika varjundiga lehed, mis on allapoole langevad ja katavad vart. Õievarsi kroonivad õisikud, mis on paraja tomati suurused.
Artišokk on tõeline aristokraat igas aias. Ühelt taimelt saadakse umbes 1 kg õisikuid. Kuivatatud artišoki varsi kasutatakse talviste kimpude tegemisel.
Vaatamata oma võimsale väljanägemisele on ta vähenõudlik. See mitmeaastane gigant kasvab hästi kehvadel muldadel ja kannatab madalaid temperatuure. Lõunas võib ta talvituda isegi kasvukohal. Kuid ka põhja piirkondades võib teda kasvatada kui mitmeaastast kultuuri. Talveks tuuakse juurikad koos mullapalliga keldrisse säilima ja kevadel istutatakse uuesti välja. Suve alguses saab juba esimese saagi. Et saada juba esimesel aastal kvaliteetseid õisikuid jäetakse taimele õievarsi alles 3-4, mitte rohkem. Ja veel üks saladus, et õisikud kasvaksid suured, kaetakse taimede aluspind puulaastudega siis kui õisik on saavutanud poole oma suurusest.
Artišokki kasvatati alguses kui dekoratiivset- ja ravimtaime. Nüüd on tõestatud, et selle kultuuri tarbimine ennetab ateroskleroosi arengut. Taime mahl ja keedetud õielehed on väga kasulikud maksa ja neeruhaiguste korral. Toiduks kasutatakse avanemata korvõisikuid, õigemini õie pehmet sisu ja hõrku alumist osa.

Enne seda kui artišokki toiduks valmistada, tuleb õisikut töödelda. See on terve kunst.
Artišoki õisik lõigatakse ettevaatlikult varre küljest lahti ja õisiku kattelehed kärbitakse kääridega nii et ei jääks teravaid otsi. Kõik lõikekohad peitsitakse sidrunimahlaga, muidu vili tumeneb kohe. Õisiku keskelt võetakse terava metall lusikaga õie südamik välja (tolmukad-emakas) peale seda pestakse vili hoolikalt. Siis seotakse vili niidiga kinni, et keetmisel ei laguneks laiali välimised lehed. Õisik lastakse kohe tasakesi keevasse vette.
Tõelistele gurmaanidele meeldib artišokki süüa koos merekarpide ja apelsiniga. Head isu!
Valage suurde potti vett umbes 5 cm jagu, ajage keema, pange potti artiðokid ja keetke 40 min, seejärel valage ära vesi ja keerake artiðokid kummuli, et vesi välja nõrguks. Juurde tehke lisand: keeta veinis + 4 spl vett merekarpe vähemalt 3 min. Võtke sisu välja, kurnake keeduvesi läbi marli ja keetke veel 2 min. Kallake sisse paneeritud kuivikud. Pange kaussi merekarpide sisu ja lisage piprapüree (peenestatud küüslauk, äädikas, sool, kibepipar) segage, lisage apelsini tükid. Avage artiðoki keskosa ja kallake segu sinna sisse. 

* Esimesed õisikud ilmuvad augustis. Tuleks silmas pidada, et artišoki õisikud valmivad ebaühtlaselt. Lõigata tuleks õitsemise alguses, mil pealmises osas alles algab kattesoomuste käändumine nagu justkui käbidel. Saaki saab hoida külmikus kilekotis. Nii saab mitu kuud nautida värsket artišokirooga. Keedame õisikuid soolases vees, millele on lisatud sidrunhapet. Lauale anname koos hapukoore või majoneesiga. Uskuge, see roog on väga maitsev. 
Artišokki kasutatakse ka kui ateroskleroosi ennetavat vahendit. Lehtede keedust kasutatakse maksa ja kõhunäärme haiguste puhul. Artišoki õisikutes on palju kasulikke aineid: vitamiine B1 ja B2, karotiini ja C vitamiini.

Eng.: Garden Artichoke, Globe Artichoke. Suom.: Latva-artisokka. Sven.: Kronärtskocka.