Gul lök "Wellina" /200 g/

* Buoremus ovdamearkkat lávkkiide leat gurkkat, zucchini, squash, erttiid, tomáhtaid, árra potehtaid, árra kál. Šaddanbáiki galgá leat liegga, ii ge čáhppes. Jus eana lea suvrras, de dan ferte neutraliseret.
200-300 g neutraliserensyra lasihuvvo gaskasurggis eatnamii, 400-500 g juohke 1 m2 surggis eatnamii, mii leavvagoahtá ovttadássásaččat eatnama ala ja čuohppá čađa. Go galgá neutraliseret eatnama, de sáhttá geavahit garra muorraávnnas kálka sadjái, muhto dan ferte bidjat eatnamii 2-3 geardde eanet. Giđđat eatnamii galgá bidjat 5-7 kg komposta dahje roasmmehuvvan njuovahaga, 60-80 g/m2 nitrofoska ja 1 glása sáltti. Maŋŋel go leat roggan čađa, de čoaggit ja ráhkadit 10-15 cm guhkkosaš ja 1 m viiddis čáziid. Lávkesieđggain lea garra skálžžu birrasis mii ii dohkket čázi mannat bures čađa, ja dat šaddet heajut rabas eatnamiin. Danne daid ferte njuoskadit 1-2 beaivvi ovdal njuovvama. Muhto ovdal go daid njuoskkada, de fertejit daid doallat liegga čázis. Álggos galggat bidjat galbma čázis 4 diimmu ja de 10 minuhta. lieggasis (+48+50°C) ja čázis dakkaviđe. Rievdat čázi 2-3 geardde. Bija sieđggaid ráidduide 10-15 cm gaskka, 2-3 cm govddu.
Sihkkarastin dihte ahte sieđggat leat ovttadássásaččat juohkásan, de seaguhat daid krihtain, ja de oidnojit vilges sieđggat čielgasit čáhppes eatnamis. Gokčat 1-1,5 cm assás muorain dahje sávzzain. Ávžžuhuvvo gokčat čáziid filmmain, man vuolde šaddá ovttalágan muohta- ja luondduortnet.
Berre muitit ahte šattut bohtet ovdan 7.-8. beaivvi. De váldde eret filmma.
Čáhce garrasit oktii vahkus gitta 20 cm govddu rádjái. Go bulbma šaddá, de čáhkke juohke 4.-5. beaivvi ja unnida goalmmádasoasi. Suoidnemánu gaskamuttus, sullii 25-30 beaivvi ovdal njuovvama, ii dárbbaš šat čáhcebohcciid, vaikko lea čáhppes dálki.
Lávkeovdáneami álgomuttus dárbbašit erenoamážit nitrogena náhkkeávdnasiid ja fosfora. Go leat 2-3 duohta lávkki, de dat čáhppojuvvojit varrasuotnačovdosiin 1:10. dahje šaddošlájaid čovdosa 1:20 ja lasit 10-15 g njuovvan- dahje ammoniumnitráhta. 10 lihttara čovdosa dárbbašuvvo 1-1,5 m. Sáhtát maid geavahit nitrofoska 20-25 g/m2. Geasi nuppi bealde ii addojuvvo šat nitrogena.
Suoidnemánu álggus njuovvat 30-40 g superfosfáhta ja 20 g kaliuma juohke 10 lihttara čázis. Maŋŋel go leat njuovvan ja čáhkkehan, de luoitá eatnama 2-4 cm govddu.
Golggotmánus, go čoavjjit álget kuivvat, de šattut njuvvojuvvojit bajás. Eatnama ii galgga gahččat dahje njuoskkadit bajimusa vai šattut šaddet jođáneappot. Dakkár lávkkit eai vurkejuvvo bures. Njuovvama ii galgga maŋidit go čáhppes dálkkis sáhttá fas álgit šaddat. Jus geassi lea leamaš arvi, de bajimus lávkkiid čogget suoidnemánu loahpas almmá vuordikeahttá dassážii go lávkkit šaddet kuivvat. Bajimus lávkkiid kuivvat 15-20 beaivvi, bidjat daid njuovžilis lávkki ala ja seaguhit muhtumin. Go lea kuivvas, de dat kuivvojuvvojit beaivvážis, go lea čáhppes dálkkis, de dat kuivvojuvvojit bures ventilerejuvvon latnjii.
Go kuivvat lávkkiid lávkkiiguin, de biebmoávdnasat sirdet lávkkiin lávkki lusa ja dat šaddet dan mielde. Lávkki hálsi šaddá njuovžilit. Lávkki birra šaddá galbma ivdni, kuivvas lávkkit váldojuvvojit eret gieđaiguin. Lávkkit sorterejuvvojit dasto sturrodaga mielde ja vurkejuvvojit.
Dábálaš bajimus lávki lea 1,5-2,5 cm. Dat vurkejuvvo latnjatemperatuvrras +18+25°C kurbbain dahje dušše seahkain. Lávkki govdodat ii galgga leat guhkit go 25 cm, nu ahte lávki ii šatta čáhppesin. Dáinna lágiin vurkejuvvon bajimus lávkkit eai billašuvvo maŋŋel go leat njuovvan. Huhkes bajimus lávkkit (1-1,5 cm) dábálaččat kuivvet vurkema áigge, danne daid bidjet eatnamii skábmamánus dálvet.