Mugav külv ilma harvendamiseta!
Saagikas hilisvalmiv sort: periood tärkamisest saagi koristamiseni 125-130 päeva.
Juurviljad on silindrilised. Pikkus 16-19 cm, mass 150-200 g.
Pind ja südamik on puna-oranžid. Viljaliha on mahlane, väga magus, suurepärase maitsega.
Soovitatakse tarbimiseks värskelt, töötlemiseks ja säilitamiseks.
* Porgand on külmakindel kultuur. Paigutatakse kergetele liivsavi- ja liivmuldadele.
Eesti tingimustes külvatakse aprilli lõpust juuni alguseni. Varajase saagi saamiseks tehakse talvealune külv oktoobri lõpus.
Külvisügavus on 1-2 cm sõltuvalt mullatüübist. Seemned hakkavad idanema temperatuuril +3+4°C. On oluline hoida muld niiskena.
Esimene harvendamine tehakse esimese pärislehtede paari faasis, teine – kimbuküpsuse faasis. Optimaalne temperatuur juurviljade kasvuks ja moodustamiseks on +20+22°C.
Kastmine ja kobestamine – vastavalt vajadusele. Juurviljade koristamine juulist oktoobri alguseni.
...Muld porgandi külviks tuleks ette valmistada sügisel. Tehke peenrad 15-18 cm kõrgused (kevadel soojeneb muld sellistel peenardel kiiremini ja valmib rutem). Sügisese kaevamise alla tuleb anda 1 m² kohta 25 g superfosfaati ja 20 g kaaliumisoola.
...Kevadel tuleb peenrad uuesti läbi kaevata, anda 15 g m² kohta ammooniumsalpeetrit, tasandada ja kergelt tihendada. Kui mullad on väga vaesed, antakse sügisel orgaanilist väetist (kompost, huumus, turvas, kõdunenud sõnnik) 4-5 kg 1 m² kohta.
...Enne külvi leotatakse tavalisi (mitte lindil olevaid) porgandiseemneid kiirete ja ühtlaste tõusmete saamiseks. Seemnete leotamine toimub puhtas kraanivees 1-1,5 ööpäeva, vahetades vett selle aja jooksul 3-4 korda. Seejärel puistatakse seemned õhukese kihina riidele ja kuivatatakse kuni voolavuse taastumiseni.
...Keskvalmivad porgandisordid külvatakse varakevadel, varajased sordid aga 2 nädalat hiljem, et koristamise ajaks juurviljad üle ei kasvaks. Ülekasvanud juurviljad lõhenevad, säilivad halvasti ning kaotavad oma väärtuslikud maitse- ja toiteomadused.
...Porgandi külvamisel talve alla saate juurvilju 15 päeva varem. Peenrad selliseks külviks valmistatakse ette sügisel. Esimeste külmade saabumisel (oktoober-november) külvatakse kuivad porgandiseemned vagudesse, kaetakse õhukese mullakihiga (1 cm) ja multšitakse pealt turba või huumusega 3-4 cm kihiga. Porgandiseemnete külvinormi suurendatakse talvealusel külvil 20-25 protsenti. 1 m² kohta külvatakse vähemalt 1 gramm seemneid.
...Kevadel külvatakse porgand peenardele vagudesse. Vagude vahekaugus on 20 cm. Külvinorm 0,8 g/m². Vaod kaetakse 2 cm mullakihiga ja multšitakse turba või huumusega. Porganditõusmed ilmuvad 14.-15. päeval. Tõusmete ilmumisel tehakse 10 päeva pärast esimene pealtväetamine ammooniumsalpeetriga - 20 g/m², reavahedesse mulla sisse viimisega. Kui muld on kuiv, tuleb külve pärast väetamist kindlasti korralikult kasta.
...Taimede hooldus seisneb kobestamises, pärast vihmasid tekkiva kooriku purustamises, rohimises, harvendamises, väetamises ja kastmises. Porgand talub halvasti umbrohtumist: hea saagi saamiseks on oluline hoida külvid puhtana.
...Porgandi esimene harvendamine tehakse esimeste pärislehtede ilmumisel. Taimede vahekauguseks jäetakse 1 - 1,5 cm. Teine harvendamine tehakse 15 päeva pärast esimest. Pärast teist harvendamist peaks taimede vahekaugus olema 3 - 4 cm. Pärast iga harvendamist tuleb taimi kindlasti kasta. Pärast teist harvendamist väetatakse taimi fosfor-kaaliumväetistega: 20 g kaaliumisoola ja 25 g superfosfaati 1 m² kohta.
...Porgandit on vaja õigeaegselt kasta, eriti taimede arengu esimestes faasides, sest niiskuse puudumisel taimede kasv pidurdub, juurviljad tulevad väikesed ja ebakorrapärased.
* Porgand eristub kõrge karoteenisisalduse poolest - porgandimahlas on seda 4 korda rohkem kui tomati- ja aprikoosimahlas.
Porgand paistab teiste köögiviljade seas silma ka suurenenud kaaliumisoolade sisalduse poolest, mis on eriti vajalikud südame-, veresoonte- ja neeruhaiguste korral.
Porgandis sisalduvate bioaktiivsete ainete toime organismile avaldub elujõu suurenemises, vastuvõtlikkuse vähenemises infektsioonidele, vee ja vee-soola ainevahetuse reguleerimises ning taastumisprotsesside stimuleerimises.
Fütontsiidide (patogeensele mikrofloorale hukatuslikult mõjuvate ainete) sisalduse poolest ei jää porgand peaaegu alla küüslaugule ja sibulale.
Porgandil on põletikuvastane, diureetiline, lahtistav, laktogeenne (piimaeritust soodustav), spasmolüütiline, kasvajavastane, ussirohu ja haavu parandav toime.
* Porgand tomati mahlas.
Porgandid pesta hoolikalt pehme harjaga, puhastada, riivida jämeda riiviga. Soojendada taime õli, pruunistada porgand pehmenemiseni. Kallata üleliigne õli ära.
Tomatid pesta, lõigata tükkideks, kuumutada, pressida mahl välja, keeta 20 minutit, lisada sool, suhkur, pruunistatud sibul, musta pipra terad, loorberi leht ja peenestatud maitserohelist.
Valmis tomatikastmele lisatakse pruunistatud porgandid suhtes 3 osa porgandit ja 2 osa tomatisousti, segatakse korralikult ja lastakse keema tõusta.
Soojendatud, steriliseeritud purgid täidetakse kuuma massiga kuni 2 cm purgi äärest. Pastöriseeritakse pooleliitriseid purke 80°C juures 40 minutit, kaanetatakse kohe ja keeratakse tagurpidi.

