Kevadadoonis

Mitmeaastane adoonis, rahvameditsiinis ravimtaimena tuntud juba 16.sajandist. Taime kõrgus kuni 30 cm.
Adoonise lehed sisaldavad südame glükosiide- looduslikke ühendeid ilma milleta ei saa ravida südamehaigusi. (Teadmiseks, koduseks raviks teena või tõmmisena adoonist ei kasutata, sest tänu glükosiidide sisaldusele on kõik adoonise liigid mürgised. Valmis preparaadid on müügil apteekides, ning neid kasutatakse arsti ettekirjutusel).
Euroopa aedades kasvatati kevadadoonist 1568 aastast. Kuid siiani on ta raske taim, ning asjaarmastajad-aednikud teda eriti ei kasvata. See ei tähenda, et adoonist ei saaks oma aias kasvatada, ta on paljude botaanikaaedade kollektsioonis.
Tähelepaneliku hoolduse ja tema bioloogiliste iseärasuste tundmisel võib teda edukalt oma aias kasvatada. Kasvukoht tuleb valida piisavalt viljakas, mehaanilise mulla koostise poolest kerge, sisaldades väheses koguses lupja. Tuleb kindlustada korralik drenaaž ja mulla mõõdukas niiskus.
Adoonis armastab valgust, ning ebapiisava valguse korral areneb halvasti ja võib isegi hukkuda. Peamine raskus seisneb selles, et taim talub jagamist halvasti, samas on seemnete idanevus madal ja idanemine halb idu puuduliku arengu tõttu. Seemned tuleb külvata värskelt korjatuna juunis-juulis, ning parem kui pooltoorelt, kui nad on veel rohelised, ning mida suuremas koguses, seda parem, sest idanevus on umbes 30%. Säilivad ühe aasta, teisel aastal kaotavad idanevuse täielikult.
Seemned külvatakse mitte sügavamale kui 1-1,5 cm, et nad saaksid ka päevavalgust, mis aitab idaneda. Tõusmed ilmuvad 30-40 päeva pärast, vahel ka hiljem, erandjuhtudel alles järgmise aasta kevadel. Kui vihma ei saja, tuleb peaaegu igapäevaselt kasta külvipeenraid, (loodulikes tingimustes, kui on tugevad vihmasajud, hukkuvad tõusmed seenhaiguste tagajärjel).
Kastmine on vajalik seemikute esimesel kahel eluaastal. Esimesel aastal areneb 1-2 lehte, teisel kuni 3 lehte. Alalisele kasvukohale istutada 2-3 aasta pärast vahekaugusega 50-60 cm. Edaspidist ümberistutamist ei soovitata täiskasvanud taimede halva ümberistutamist taluvuse pärast, vajadusel aga istutatakse terve taim korraga (jagamist ei talu). Ümberistutatakse suure mullapalliga. Vanas aiandusraamatus soovitatakse istutusaugu põhja panna märgatav kiht savi, siis lehemulda ja siis istutada taim.
Õitsemine algab 4-6 aastal aprilli lõpus-mai alguses ja kestab 2-3 nädalat. Õied avanevad päikeselise ilmaga. Öösel ja pilvise ilmaga on nad suletud. Seemned valmivad juuni lõpus- juuli alguses. Lehed jäävad roheliseks kogu suveks. Kevadadoonis on väga pikaajaline taim, ning maksimaalse arengu saavutab 40-50 aastaselt. Elu kestab oletatavalt mitte vähem kui 150 aastat, seejuures ei kasva juur peaaegu üldse, kogu taim uueneb seemnetega. On aretatud mitmeid kevadadoonise sorte, sealjuures ka valgete õitega.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Adoonis".

Eng.: Yellow pheasant's eye, Spring pheasant's eye. Suom.: Kevätruusuleinikki. Sven.: Våradonis.