Teie ostukorv on tühi.
Tokkroos "Roosa"
Tokkroos ''Roosa'' - Alcea rosea.
Suurte tihedate täidisõitega kaheaastane taim!
Kõrged tugevad võrsed ulatuvad kuni 2 m. Suurepärane lill kasvatamiseks rühmana, segapeenras või seinte ääres.
Suured võimsad õisikud sobivad hästi lõikeks. Nupus õitega lõigatuna püsivad vees kaua, ilma dekoratiivsust kaotamata. Õied avanevad vaasis.
* Tokkroos on mitmeaastane taim, mida kultuuris kasvatatakse kui kaheaastast.
Seemned säilitavad idanevuse 2-3 aastat. Kultuuris 1440 aastast. Rikkalikumalt õitseb avatud, päikeselises kohas.
Eelistab sügavalt haritud, viljakat, kergelt niisket mulda. Liiga kehvas, kuivas, raskes ja niiskes mullas hukkub.
Hooldus: tuultele avatud kohtades vajab toestamist. Peale õitsemist lõigatakse vars 30 cm kõrguselt maha, võib ka päris maapinnalt.
Viljaka mullaga kohas ei vaja komposti, aga lahja mullaga kohas multšida mõni nädal peale istutamist väikese koguse kompostmullaga ja väetada kord kuus.
Haigused ja kahjurid: on vastuvõtlik roostehaigusele. Lehtede alumisel poolel ilmuvad punakas-pruunid laigud, pealpool valged täpid.
Lehed kuivavad ja langevad maha. Haiged lehed eemaldada ja kui haigus levib, siis tuleb kogu taim hävitada. Kahe aasta jooksul samale kohale tokkroose mitte istutada.
Paljundamine: seemnetega, mis külvatakse avamaale või külmkasvuhoonesse mais-juunis.
Külvamiseks võtta kahe aasta vanused seemned, kuna need on parema idanevusega. Kasvukohta istutada augustis-septembris, vahekaugusega üksteisest 50 cm.
Sordid, mis õitsevad esimesel aastal, külvatakse külvikasti märtsi algul ja mais istutatakse kasvukohta. Istutatakse suure mullapalliga, et mitte
vigastada juuri.
Suurte tihedate täidisõitega kaheaastane taim!
Kõrged tugevad võrsed ulatuvad kuni 2 m. Suurepärane lill kasvatamiseks rühmana, segapeenras või seinte ääres.
Suured võimsad õisikud sobivad hästi lõikeks. Nupus õitega lõigatuna püsivad vees kaua, ilma dekoratiivsust kaotamata. Õied avanevad vaasis.
* Tokkroos on mitmeaastane taim, mida kultuuris kasvatatakse kui kaheaastast.
Seemned säilitavad idanevuse 2-3 aastat. Kultuuris 1440 aastast. Rikkalikumalt õitseb avatud, päikeselises kohas.
Eelistab sügavalt haritud, viljakat, kergelt niisket mulda. Liiga kehvas, kuivas, raskes ja niiskes mullas hukkub.
Hooldus: tuultele avatud kohtades vajab toestamist. Peale õitsemist lõigatakse vars 30 cm kõrguselt maha, võib ka päris maapinnalt.
Viljaka mullaga kohas ei vaja komposti, aga lahja mullaga kohas multšida mõni nädal peale istutamist väikese koguse kompostmullaga ja väetada kord kuus.
Haigused ja kahjurid: on vastuvõtlik roostehaigusele. Lehtede alumisel poolel ilmuvad punakas-pruunid laigud, pealpool valged täpid.
Lehed kuivavad ja langevad maha. Haiged lehed eemaldada ja kui haigus levib, siis tuleb kogu taim hävitada. Kahe aasta jooksul samale kohale tokkroose mitte istutada.
Paljundamine: seemnetega, mis külvatakse avamaale või külmkasvuhoonesse mais-juunis.
Külvamiseks võtta kahe aasta vanused seemned, kuna need on parema idanevusega. Kasvukohta istutada augustis-septembris, vahekaugusega üksteisest 50 cm.
Sordid, mis õitsevad esimesel aastal, külvatakse külvikasti märtsi algul ja mais istutatakse kasvukohta. Istutatakse suure mullapalliga, et mitte
vigastada juuri.
Eng.: Shater`s double, Common garden hollyhock. Suom.: Tarhasalkoruusu, salkoruusu. Sven.: Stockros. Bot. syn.: Althaea rosea (L.)
* Ükskõik millisest aiandusraamatust loete te, et tokkroos on kaheaastane taim. See tähendab, et külviaastal annab taim vaid lehtede roseti, õitseb alles aga teisel aastal.
Peale seda võib taime rahumeeles välja kitkuda. Niisiis - ärge uskuge seda!
Loomulikult, kõige uhkemad ja kohevamad õied on just teisel aastal, kuid ka järgnevatel aastatel võib taim teid rõõmustada oma kaunite õitega.
Selleks aga, tuleb tokkroosile luua soodsad kasvutingimused.
Mida tokkroos armastab ja mida mitte.
Ta on küllaltki põuakindel, ning rikkalikumalt õitseb avatud, päikeselises kasvukohas. Ta õitseb ka poolvarjus, kuid ta võimsad varred võivad olla peenemad ja nõrgemad.
Ta eelistab sügavalt haritud, viljakat ja mõõdukalt niisket mulda. Liiga vaestel, kuivadel, rasketel ja liigniisketel muldadel ta hukkub.
Seepärast, kui te soovite oma kaunitari mitmeks aastaks, valige talle koht, kus ei oleks kevadist seisvat sulavett.
Ka ei ütle ta ära pealtväetamisest täismineraalväetise nõrga kontsentratsiooniga lahusest. Kuna taime kõrgus ulatub kuni 2,5 meetrini, ei pääse te tema toestamisest.
Tokkroosil on ka üks ebameeldiv haigus - roostehaigus. Sellesse haigusesse nakatumisel tekivad lehe sisepoolele kollased või punakas-pruunid laigud, lehe välimisele küljele aga heledad laigud.
Lehed närbuvad ja kukuvad maha. Kahjustunud taimeosad tuleb kohe eemaldada, kui haigus on levinud laialt, tuleb taim hävitada.
Kahe aasta jooksul ärge istutage samasse kohta tokkroosi. Veel ei talu ta ümberistutamist. Seepärast püüdke teda mitte häirida.
Muide, kui te soovite muuta oma tokkroosi mitmeaastaseks taimeks, ärge unustage eemaldamast peale õitsemist õisikuvart, et taim ei kurnaks ennast seemnete valmistamisega.
Kuidas kasvatada tokkroosi seemnetest.
Mai lõpus - juuni alguses on külviks kõige sobivam aeg. Püüdke külvata seemned harvalt, et ei peaks liigselt traumeerima noori taimi.
Ümberistutus kohta, kus tokkroos hakkab järgmisel aastal õitsema, viiakse läbi augustis- septembris, jättes taimedevaheliseks kauguseks 50 cm.
Keskvööndis talvituvad taimed kuuseseokstest ja puulehtedest tehtud kerge katte all. Kui talv on lumerohke, pole katet üldse vaja.
