Lõhnav sibul

Lõhnav lauk - Allium odorum.
Keskvalmiv talvekindel sort (tõusmetest valmimiseni kulub 37 päeva). Lehe pikkus kuni 33 cm. Saaki korjatakse 2-3 korda hooaja jooksul. Viljakus (1-kordne lõikamine) 1,3-1,5 kg/m2 ja 2,4 kg/m2 (mitmekordne lõikamine). Mahedad maitseomadused.

* Kogu maalimas kutsutakse teda hiina murulauguks (Chinense chives). Kagu-Aasias on levinud liigi teaduslik nimetus – mugullauk (Allium tuberosum). See on antud talle tänu tema sarnasusele tuntud lõhnavate õitega taimele amarülliste sugukonnast. Venemaal on see taim tuntud lõhnava laugu (Allium odorum) nimetuse all. Enamus botaanikuid kalduvad aga ühendama neid kahte liiki üheks nimetuseks – lõhnav lauk (Allium ramosum).
Lõhnav lauk on kultuuri viidud Hiinas, sealt sattus ta edasi Jaapanisse, kus sai üleüldiseks lemmikuks. Looduses kohtab lõhnavat lauku Mongoolia, Kesk-Aasia, Altai, Lääne- ja Ida-Siberi lõunaosa mägedes. Ta kasvab mägede keskmise ja alumise vööndi nõlvadel, sopkadel, soolakumuldadega aasadel, suvel kuivaks jäävates jõgede orgudes. On üsna soojalembene taim, kasvab kevadel positiivsete temperatuuride perioodil. Samal ajal on ta ka talvekindel ja talub kuni -45°С külma, isegi vähese lumekatte korral.

RAVI- JA MAITSEOMADUSED.
On üsna populaarne salatikultuur Koreas, Indias, Nepaalis, Tais ja Filipiinidel. Toiduks tarvitatakse lehti ja õisi, fütöteraapias aga kõiki taimeosi. Vanades india, hiina ja tiibeti meditsiini traktaatides meenutatakse teda kui väga efektiivset vahendit väsimuse, depressiooni, avitaminoosi korral. Arstid määrasid teda mürgistuste ja raskete haiguste järgsel taastusperioodil. Idamaistes kultuurides loetakse teda ka kaitsevahendiks taevaste deemonite vastu.
Lõhnava laugu lehed peavad olema õrnad ja mahlased, tumerohelist värvi. Jaapanis määratletakse kvaliteeti nõrga küüslaugu aroomi ja lehe pikkuse järgi: kõrgem sort – lehepikkus 23-28 cm, 18-22 cm – hea kvaliteet, 15-17 cm – keskmine. Hiinas kasvatatakse ka pleegitatud lõhnavat sibulat – nõrgalt värvunud õrnade lehtedega, praktiliselt ilma kibeda maitseta. Põllul kaetakse taimed koormakatetega, õlgmattidega, tumeda paberiga jne.
Lõhnavat sibulat tarbitakse toorelt, kuna töötlemisel on C vitamiini kadu 80 %. Mahlased lehed kaotavad ruttu oma värskuse ja säilitada saab neid temperatuuril 0… +2 °С 2-3 päeva.
Isegi väheses koguses tõstab lõhnav lauk isu, suurendab maomahla eritumist, parandab organismi toitainete omandamise võimet. Lehed sisaldavad kuni 3% suhkruid, nad on rikkad C vitamiini, karotiinini, mineraalsoolade, eriti kaltsiumi ja rauasoolade, vitamiinide B1 ja B12 poolest.
Toiduvalmistamisel kasutatakse teda roogade kaunistamiseks, erinevate kastmetega salatite põhikomponendina, aga ka segus teiste köögiviljadega, munaga, kalaga ja mereandidega.
Tänu sarnasusele mahlaka rohuga ning õhulistele lõhnavatele valgetele õisikutele, mille õied meenutavad tähekesi, on lõhnav lauk väga meeldiv. Seepärast on teda alati kasvatatud ka dekoratiivtaimena, aga õisi kasutatud kimpudes. Dekoratiivtaimena sobib ta segapeenrasse, laikudena murusse, madalakasvulised vormid sobivad kiviktaimlasse. On ka hea meetaim, kusjuures meel pole sibulalõhna ega kõrvalmaitset.

BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS.
Lõhnav lauk - pikaajaliselt vegeteeriv mitmeaastane taim, mida paljundatakse seemnetega ja põõsa jagamise teel. Risoom, mis on sarnane habeiirise risoomile, on küllaltki tugevalt harunev, moodustades tiheda kurtiini. Risoomi alumisest osast väljuvad paksud juured, mis tungivad mullas oluliselt sügavamale, kui küüslaugu ja hariliku sibula juured, seepärast vajab ta sügavalt haritud pinnast.
Sibulad on kitsas-silinderjad, või kitsas-koonusjad, kaetud tumepruunide koorikutega, mõningate teisendite sibulad kasvavad vanusega suuremaks. Siiski on kõigil peamisteks varuorganiteks mitte sibulad, vaid risoomid. Lehed lamedad, 0,5-1,0 cm laiused, kergelt kiiljad, tipust ahenevad. Lehtede moodustumise ja kasvu protsess kestav kevadest sügiseni, iga 8-10 päeva tagant ilmub uus leht, suve teisest poolest hakkab samaaegselt toimuma ka lehtede kuivamise protsess.
Õisikud - poolkerakujulised sarikad - paiknevad 30-80 cm pikkustel õisikuvartel. Kuni õitsemiseni on õisikud kaetud teravatipuliste kestadega, mis lõhenenuna jäävad õisiku alusele. Selle liigi õied on väga lõhnavad. Õiekatte lehekesed on seestpoolt lumivalged, pealtpoolt määrdundroosad tumekollase keskrooga. Iga sibul moodustub kahest kuni neljast õisikust aastas. Täiskasvanud taime (üle kolme aasta vanused) õitsemine algab juuli keskpaigas ja kestab sügiseste öökülmadeni. Taimel võib üheaegselt näha õitsevaid sarikaid, kestadega õisikuid, seemnekupraid valmimata ja valminud seemnetega. Peamine lehemass koristatakse õitsemise alguseks. Seemned valmivad alates augusti keskpaigast. Nad on ümarad, mustad ja läikivad.
Seemneid korjatakse 3-4 aastastelt, hästi arenenud taimedelt. Sarikad lõigatakse 30 cm pikkuse õisikuvartega, peale kuivatamist seemned puhastatakse. Seemned kaotavad kiiresti idanemisvõime, seepärast külvatakse nad tavaliselt järgmise aasta kevadel.
KASVATAMINE.
Kõik kvaliteedi aspektid sõltuvad kasvatamistingimustest. Taime arenguks on optimaalne temperatuur +20 °C, kuid ta kasvab normaalselt ka madalama temperatuuriga mõõduka kliimatsoonis.
Ta on hästi kohanenud paljude mullatüüpidega, kuid viljakatel, hästi väetatud muldadel adapteerub ta paremini igasuguses kliimatsoonis. Põhja-Hiinas kasvatatakse lõhnavat lauku traditsiooniliselt mitmeaastase kultuurina 7-30 aastaseks. Seemned külvatakse kevadel 1 cm sügavusele, nelja vakku. Esimesel aastal kastetakse vaid äärmise vajaduse korral, et saada arenenud juuresüsteemi, lehti ei lõigata. Järgmisel aastal eemaldatakse varakevadel surnud lehed, taimi mullatakse võrsete aluseni ja read puistatakse üle 4-6 cm paksuse liivase mulla kihiga, et saada pleegitatud ebavarsi. Peale lehtede kasvamist read harvendatakse, jättes vajaliku taimedevahelise kauguse. Samuti võib taimed istikupeenrast ümber istutada alalisele kasvukohale. Sel juhul paigutatakse seemikud lintidena nelja ritta; ridadevaheline kaugus 35 cm, taimede vaheline kaugus reas 16 cm.
Alates teisest kasvuaastast teostatakse hooaja jooksul kolm lehtede lõikust (kui taim saavutab kõrguseks 20 cm). Intervalliks on 20-30 päeva, suve lõpus lehtede lõikamine lõpetatakse. Hilissügisel read äestatakse. Et eemaldada vanad ja surnud juured, multšitakse taime ümbrust 1-5 cm paksuse kõdukihiga. Pealtväetatakse peale lõikamist. Ümberistutamist ja põõsa jagamist viiakse läbi kevadel, kuna varasügisel taim veel õitseb, ning elab seepärast ümberistutust halvemini üle.

Eng.: Fragrant Flowered Garlic, Sweet-Scented Onion, Chinense chives. Bot. syn.: Allium ramosum L.