Ogaputk alpi "Superbum"

* Ogaputke on lihtne kasvatada. Tema õitsemiseks on vaid üks hädavajalik tingimus: päikesepaisteline kasvukoht.  Ta on nii vastupidav, et kasvab ka varjus kuid seal ei näe te tema kogu ilu. Taim on kordumatu sinise-, või helesinise metalse läikege ainult päikese käes. Isegi kerges varjus venivad varred välja, pleegivad ja lamanduvad.  Muld sobib igasugune kuid eredama õievärvi saamiseks vajavad kuiva ja vaest mulda - liivast või kivist.
Erandi moodustavad alpi ogaputk ja protefloorum ogaputk, need vajavad viljakat ja niisket mulda. Siis tänavad nad teid pikemate varte ja suuremate õitega. Nad on väga tänulikud kevadisele mulla lupjamisele, mis soodustab intensiivset õitevärvust.
Hooldus seisneb tavalises rohimises ja kobestamises. Ogaputked on sklerofüüdid  s.t.omavad tugevaid kudesid mis kuivavad, tänu millele vee puudusel taimed ei närbu, teiste sõnadega kuival ajal võite veetagavarasid kasutada teistele taimedele. Vahel soovitatakse kõrgekasvulisi ogaputki toestada kuid kui muld pole liiga viljakas, kasvavad varred tugevad ning ei vaja toestust isegi tuulisel kasvukohal. Enamik ogaputke liike on Eesti tingimustes külmakindlad, erandiks on erilehine ogaputk  ja agaavilehine (Eryngium agavi-folium) ning protefloorum (Eryngium proteaefloram).
Ogaputke paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. Üldiselt jagamist ei soovitata, kergesti murduvate juurte pärast on juurdumine halb. Suur, kahe kuni kolmeaastane põõsas on siiski ümberistutatav (jaotatav) suure mullapalliga kevadel enne lehtede ilmumist.
Ogaputk on hea meetaim - kutsub ligi palju putukaid mis pole kasulik mitte ainult aiale vaid ka fotograafiahuvilistele.