Alpi aster (mix)

Alpi aster (värvide segu) - Aster alpinus.
Talvekindel püsik kõrgusega kuni 30 cm, mis kasvab ümberistutamata samal kohal 5-6 aastat. Iga-aastane erksavärviline õitsemine! Éredavärviliste suurte pooltäidisõitega segu. Arvukate võrsetega väga kompaktne rikkalikult õitsev taim moodustab laiuva põõsa. Sobib ideaalselt kiviktaimlasse, peenra-, lõike- ja äärislilleks. Õitseb teisel aastal pärast külvi. Külvamisel tuleb seemned kergelt katta mullaga, väga oluline on hoida pinnas enne ja pärast tärkamist niiskena. 1,0 g = 700-800 seemet.

Vähenõudlik taim. Ainuke vajadus heaks kasvuks on vettläbilaskev muld ja päikseline kasvukoht. Vastasel korral ei taha taim kasvada. On kompaktne kauaõitsev põõsas.
Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse otse peenrasse. Võib paljundada ka põõsa jagamisega või juurepistikutega. Põõsast tuleb pidevalt harvendada, kuna ta kasvab kiiresti täis.
Vastasel korral hakkab puhmas keskelt kuivama ja ei õitse rikkalikult. Kasvatatakse ääristaimena, alpiaedades ja kiviktaimlas. Sobib lõikelilleks.
Partneriks sobivad: madalad nelgid, ibeeris, roomav kipslill.

* Astride haigused:
Fusarioosne närbumine.
Haigusesse haigestuvad igas vanuses astrid. Kõige rohkem esineb nakatumist pungade moodustamise ja õitsemise ajal. Noortel taimedel avaldub haigus kiire taime heledaks muutumisega haiguse tungimisel taime lehtedesse.
Vanemate taimede nakatumisel kolletuvad kõigepealt alumised lehed ning siis levib kolletumine üle terve taime. Selle tulemusena taime lehed rulluvad ja kärbuvad.
Haigestunud taime varred muutuvad pruuniks mis kõigepealt ilmneb juurekaelal ja levib sealt ülespoole. Tihti kaasneb sellega lõhenemine. Peale lehtede ja varte nakatuvad ka seemned ja juurestik.
Seened mis kutsuvad esile taimede närbumise talvituvad põhiliselt mullas kus esineb haigete taimede jäänuseid, sellepärast toimub nakatumine kõigepealt juurte kaudu ning sealt levib haigus edasi taime maapealsetesse osadesse mööda taime sooni rakkudesse.
Haigust ei iseloomusta mitte ainult närbumine taime sisemuses, kus liiguvad toitained vaid ka vartes ja juurekaela piirkonnas. Siin tekib roosakas kirme milles sisalduvad seene spoorid.
Vee tilkadega ja õhuga levivad spoorid tervetele taimedele tekitades neil uued nakkuskolded. Põhiliseks nakkuse kogunemise kohaks aasta-aastalt on muld,eriti kui astreid kasvatatakse ühel kohal aastaid. Tihti haigestuvad taimed mis kasvavad savi ja poolsavi muldadel millel on kõrge happesus. Haigus levib kiiresti nõrkadel taimedel,näiteks peale pikeerimist ja ümberistutamist või milledel on vigastatud juured. Haigust mõjutab ka temperatuur. Temperatuuril +20+27°C on nakatumine suurem,t*-il +17+20°C nakkus väheneb.Temperatuuril alla +12°C ja üle +32°C fusarioosi taimed ei nakatu. 
Paljude astrite sortide hulgas nakatuvad ühed rohkem, teised vähem. Haigus on levinud väga laialt. Teda esineb igal pool kus astreid kasvatatakse ja toob palju kahju.
Tõrje. Jälgida õiget kultuuride vaheldust, mitte istutada samale kohale enne kui 4 aasta pärast. Eemaldada ja põletada haiged taimed.Neutraliseerida hapud mullad andes lupja 20-50 g 1m2-le. Kasvatada vastupidavaid sorte. Pritsida fungitsiididega.
Rooste. 
Rooste seen kahjustab erinevaid astri liike ning kutsub esile lehtede kuivamist ja hävimist. Haigus avaldub ka lehtede alumisel poolel kus asuvad suvised seene spoorid. Sügiseks moodustuvad lehtedel talvised spoorid mis meenutavad oranze padjakesi ja mis on kaetud epidermiga ning täidetud spooridega. Suvised spoorid valmivad ruttu ning neid võib suve jooksul valmida mitu korda mis soodustab laia haiguse levikut. Parasiit talvitub taime jäänustel teletoisspooridena. Kevadel nad arenevad basidiospoorideks. Viimased kutsuvad esile mändide nakatumist mille vaigul nad saavutavad järgmise etsidiaalse faasi. Valmides nad lõhkevad ning välja lenduvad spoorid levivad tuulega tervetele taimedele tekitades uusi nakkuskoldeid.
Tõrje. Kasvatada haiguskindlaid sorte. Hävitada ja põletada haigestunud lehed. Pritsida taimi fungitsiididega.
Risoktonioos. 
Kahjustab astreid igas staadiumis kutsudes esile juuresüsteemi ja juurekaela kärbumist. Haiged taimed jäävad maha kasvus, lehed kolletuvad kärbuvad ja surevad. Erinevalt teistest haigustest mis kutsuvad esile taimede kärbumist iseloomustab seda peavarre nakatumine millel asetseb seene mütseel. Kohati mütseel tiheneb. Seen kahjustab taimi mis on istutatud liiga sügavale või on vigastatud juurekaela mis soodustab seene tungimist kambiumi kihti ja seejärel teistesse taime kudedesse. Haiguse levikut soodustavad hapud niisked ja toitainete vaesed mullad. Kõrge temperatuur kiirendab taimede hävimist. Vihmase ilmaga kestab taimede hävimine 2-3 nädalat, aga kuiva ja palava ilmaga hävivad taimed kiiremini. Madalad mulla ja õhutemperatuurid soodustavad samuti haiguse levikut eriti noortel taimedel. Sama seen kahjustab peale astrite ka nelki, tomatit, kartulit ja paljusid teisi taimi säilides aastaid mullas taimejäänustel. Haigus on levinud laialt ja teda võib kohata tihti.
Tõrje. Kasutada agrotehnilisi meetodeid mis kiirendavad taimede kasvu ja arengut. Taimed istutada kobedasse mulda mis laseb hästi läbi vett.
Ärge istutage astreid nelkide, kartuli jt taimede järel, mis nakatuvad sellesse haigusesse. Desinfitseerida kasvuhhones mulda montsareeniga. Jälgige kultuuride vaheldumist ja istutage astreid samale kohale mitte enne kui 3 aastat.
Hallmädanik. 
Esineb mitte ainult astritel vaid ka paljudel teistel lilledel avamaal ja katmikalal. Tihemini avaldub see suve teisel poolel,vartel,lehtedel ja õitel hallika kirmena mis koosneb mütseelist ja seenespooridest. Haigus areneb nagu asalealgi. Haigus areneb kiiresti kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri juures. Levib haigetelt taimedelt tervetele. Spooride või koniididega mis kanduvad edasi tuulega. Nakkus säilib mütseelina taimejäänustel või spooridena kasvuhoone seintel ja klaasidel. Kasvuhoones võib haigus levida igal aastaajal.
Tõrje. Eemaldada ja põletada haiged taimed ja nende jäänused. Sügav mullaharimine. Hoiduda tihedast istutusest,et oleks vähem niiskust ja rohkem õhku.Lõigata ära ja põletada nakatunud võrsed. Tagada normaalne kastmine ja ventileerimine. Pritsida taimi fungitsiididega. Astrit kahjustavad ka tõugud, mis on kollakat värvust lehtedes ja võrsetes. Kahjustatud lehed kattuvad kollaste täppidega, õievarred lühenevad ja õied ei avane. Tõukude kahjustus on juuni lõpus juuli alguses. Tõrjeks pritsitakse rogoriga või küüslaugu leotisega.

Eng.: Aster alpinus "Mixture", Suom.: Alppiasteri. Sven.: Alpaster. Bot. syn.: Diplactis alpina (L.)