Teie ostukorv on tühi.
Ammooniumsalpeeter NH4NO3 + S
Lämmastikväetis ammoonium-salpeeter NH4NO3 + S.
Universaalne lämmastiku ja väävli kombineeritud väetis.
Lämmastiku sisaldus 27,0 %: N = 13,5% + N-NH4 = 13,5%.
Väävel S = 4%.
Kaltsium Ca = 6%.
Magneesium Mg = 0,7%.
Universaalne lämmastiku ja väävli kombineeritud väetis.
Lämmastiku sisaldus 27,0 %: N = 13,5% + N-NH4 = 13,5%.
Väävel S = 4%.
Kaltsium Ca = 6%.
Magneesium Mg = 0,7%.
Ammooniumsalpeeter+S on kontsentreeritud puhas mineraalväetis. Hea väetamistulemus saavutatakse tänu väetise heale lahustuvusele.
Kui taimed ei saa piisavalt lämmastikku, pidurdub nende kasv ja lehed hakkavad kolletuma. Eriti tundlikud on lämmastikupuuduse suhtes kapsad, õuna- ja ploomipuud, mustsõstrad ning muru.
Kasutamine.
Istikute väetamiseks lahustada 10 l vees üks teelusikatäis, täiskasvanud taimedele 1 supilusikatäis. Tomatit ja kurki on soovitav väetada 4-10 päeva tagant 3-6 liitri kastmislahusega m² kohta.
Mulla pinnale laotamiseks tundlikele kultuuridele 30 g/m² (lilled, salat, redis) ja vastupidavatele (kurk, tomat) 40 g/m².
Kasutusnormid:
Lilled ja köögiviljad (kapsas, tomat, kurk, sibul, porgand) 30 g/m².
Kartulid (enne mahapanekut) 30 g/m². Kartulid (15-20 cm pikkused võrsed) 7,5 g/m².
Peet (enne külvi) 30 g/m².
Viljapuud, marjapõõsad 9-12 g/m².
Muru 30 g/m².
1 peotäis = ligikaudu 25 g. 1 kg= 33 m².
* Ammooniumnitraat on aiapidajate seas väga nõutud väetis nii monoväetisena kui kombineeritult teistega. Mõjub kultuuridele isegi külmunud pinnases.
Tänu ammooniumnitraadile on võimalik vältida väetiste liigtarvitamist, kuid samal ajal saada saagi tõusu 45%. Veel suurema efektiivsuse saab koos lubja või kriidiga koos kasutades. See tõstab ammooniumsalpeetri mullas säilimise aega ja niiskuse neeldumise taset.
Salpeeter stimuleerib taimede kasvu, tõstab saagikust ja kultuuride vastupidavust seenhaigustele.
Kuivalt antakse teda sügisel ja lahustatult kasutatakse väetist köögiviljaaias. Ta sisaldab umbes 34,5 % lämmastikku, tagades ohutu ja täisväärtusliku väetamise köögiviljakultuuridele, lilledele, marjapõõsastele ja puudele.
Lämmastik on üks taimedele vajalikest baas elementidest, stimuleerides mahlade liikumist.
Ta osaleb fotosünteesis, teda sisaldub klorofüllis, juhib päikese energiat ja valke. Lämmastiku puuduse korral ei vähene mitte ainult saagi kogus, halveneb ka toodangu kvaliteet, kuna ta säilib vähem.
Üleliigne lämmastiku kogus ei ole samuti soovitav, kuna pikendab puude sügisest kasvu ja mõjub negatiivselt külmakindlusele.
Hinnates kasu, mida ammooniumnitraat annab, on tema kasutamine vajalik lillekasvatuses; mistahes muldadel; taimede väetamiseks aktiivse kasvu perioodil; mulla küllastamiseks aktiivse lämmastikuga; suure hulga kultuuride väetamiseks.
Ammooniumnitraadi kasutamisest saadud kasu on märgatav: selle väetise abil saab täiendada mulla lämmastiku varusid, mis omakorda mõjub hästi taimede kasvule. Peale köögiviljakultuuride väetamise sobib ta suurepäraselt ka toataimede väetamiseks. Ta lahustub vees hästi, on hea veesiduvusega, kasutatakse nii kuivalt kui lahustena, sobib kokku rea kasulike teiste ainetega. Standardnorm mineraalseks väetamiseks: kuni 30 g 1m2 kohta.
Lahuse tegemiseks võetakse 10 l vee kohta 15 g ammooniumnitraati (saadud kogusest piisab 1 m2 –le).
Köögiviljade jaoks on maksimaalne annus 12 g, viljakandvatele taimedele on vajalik 35 g.
Kergetel muldadel antakse teda enne külvi. Rasketel ja savisel pinnasel – kevadel ja sügisel.
Juurviljadele piisab 7 g (graanulid segatakse mulda kuni 3 cm sügavusele 20 päeva peale tõusmete ilmumist).
Viljapuudele on vajalik suurendatud lämmastiku kontsentratsioon. Väetis antakse kuivalt üks kord peale seda, kui ilmuvad lehed. Edaspidi võib paar korda kasta puid lahusega, kus 10 l vee kohta on võetud 25 g väetist
Kus on parem kasutada kuiva ammooniumnitraati ja kus lahusena?
Arvestades ammooniumnitraadi universaalsust, võib teda kasutada piiranguteta. Sobib nii lilledele, puudele, põõsastele, juurviljadele ja istikutele.
Pealtväetamine on efektiivne erinevatel muldadel mistahes ajal, välja arvatud mõned piirangud: temaga ei maksa väetada patissone, kabatšokke, kõrvitsaid ja kurke – nemad on võimelised akumuleerima nitraate. Samuti ei maksa väetada pinnast kesk suve, kuna lämmastik stimuleerib rohelise massi kasvu, aga sellel perioodil vegetatiivne kasv annab tunda saagi vähenemises.
Kasutades lämmastikuga väetamist, tuleb arvestada mitte ainult tema positiivseid omadusi, vaid ka mõningaid puudusi ja kasutamise eripära, et mitte kanda saagi kahjusid.
* koostis on plahvatusohtlik;
* rohelistele lehtedele sattudes põhjustab põletusi;
* vajab ranget doseerimist, mille ületamine põhjustab nitraatide kogunemist;
* haigeid taimi sellega ei väetata;
* 2 nädalat enne saagi koristamist tuleb väetamine lõpetada;
* säilitada stabiilsel temperatuuril (muutused põhjustavad füüsilise oleku muutuse, teevad väetise kasutamiseks mitte sobivaks).
Kui järgida instruktsiooni ja kasutamise aegu, siis võib saada maksimaalset kasu ja minimaliseerida kahju.
Soovitused doseerimiseks ja proportsioonideks.
Erinevalt teistest väetistest, mõjub salpeeter kohe. Suuremat efekti võib saada kevade algusest kuni suve keskpaigani (kuni roheline mass aktiivselt kasvab).
Põhiline reegel – anda väetis pinnasesse ja katta väljauhtumise vältimiseks mullaga. Et ühtlustada väetise jaotumist mullas, tuleb seda kobestada.
Soovitav annus- igasse istutusauku 6 graanulit. Võib lahustada vees arvetusega 40 g 10 l vee kohta; köögiviljadele kuni 20 g 1 m2 väetamiseks. Puistata istutusauku 21 päeva peale tõusmete ilmumist; viljapuudele kuni 20 g 1 m2 tüvealuse ringi kohta.
Erilist kasu annab salpeeter kartuli, valge peakapsa, viinamarja, maasika, sõstra- ja karusmarjapõõsaste ning lillede kasvatamisel.
