Väga maitsev sort, sisaldab palju suhkrut ja karotiini. Sort on keskvalmiv, periood tõusmetest viljadeni 110-115 päeva.
Taim on kõrgekasvuline (1,5-2 m), vili lapikümar, kaalub 150-200 g, ere-kollase värvusega, lihakas. Saagikus - ühel taimel 4-5 kobarat 3-4 viljaga.
* Mullapinna multšimine on üks agrotehnilisi võtteid, kus taimede ümbrus kaetakse kihiga, mis koosneb orgaanilisest või ka tehismaterjalist, et säilitada niiskust.
"Mulch" tuleb ingliskeelsest sõnast mis tähendab "pinna kobestamist, mulla katmist".
Mullapinna multšimine hoiab ära mulla pinna liigse aurumise ja järsu temperatuuri kõikumise: suvel soojeneb pinnas vähem ja jahedatel ilmadel on taime juurtel soodsamad tingimused arenguks.
Talvel säilitab muld paremini soojust, väheneb tema läbikülmumine.
Kõik multši tüübid pidurdavad umbrohtude levikut, mõned isegi täielikult ning hoiavad ära umbrohuseemnete sattumist mulda. Orgaaniline multš omab mitmeid täiendavaid häid omadusi - paraneb mullastiku struktuur, taimi varustatakse multši lagunemisel toitainetega, seega areneb hästi juurestik. Multši all ei moodustu mulla koorikut. Multš hoiab ära pindmisest kihist vee äravoolu ning vähendab vee pritsmete sattumist taimede viljadele ja marjadele, näiteks maasikal.
Mulla katmine multšiga pidurdab mõnede haiguste ja kahjurite levikut ja paljunemist, multš mis on tehtud tomati lehtedest ja vartest peletab eemale kapsaliblikat, aga saepurust ja laastudest tigusid. Ilu seisukohalt on taimed multši taustal pilkupüüdvad.
Et säilitada mullas rohkem talvist niiskust tuleb kobestada kohe kui mullapind kuivab, kobestatakse 5-8 cm sügavuselt ning kaetakse 6-10 cm paksuse multšiga.
Kui muld on veel märg, pole mõtet multšimisega kiirustada, kuna see võib viia mulla tihenemiseni. Parim aeg on multšimiseks on kevade lõpp kui muld on hästi läbi soojenenud. Tuleb eemaldada umbrohud, koristada ära praht, kuivad lehed, kasta kui mullapind on kuiv (multšida ei tohi kuiva pinda kuna see pidurdab vihmavee jõudmist taime juurteni) anda ja segada mulla sisse väetised ning seejärel juba multšida valitud materjaliga.
Taime ümber asetatakse mults 5-8 cm laiuselt. Kui multšiks kasutatakse tihedat materjali, nagu koored ja laastud on laius 5 cm, kergema materjali kasutamisel näiteks lehed või männiokkad on laius 7-8 cm. Põõsastel 40-50 cm, keskmistel puudel 70-80 cm. Multš ei tohi ulatuda taime varte või tüvede vastu, et nad ei hakkaks mädanema. Keskmiselt on vaja multši lisada 2-3 aasta tagant.