Ülane lõhislehine "Rubra"

* Kasvab kivistel muldadel ja kõrgmäestike kaljulõhedes Alaskal, Kalifornias, Nevada lõunaosas, Arizonases ja New-Mehhikos. Samuti leidub Lõuna-Ameerikas. Moodustab kimbu pika leherooga kolmeosalistest juurmistest lehtedest, mille servad on hambulisd. Karvased varred kasvavad 5-25 cm pikkuseks, neil on 1-3 valget, kreemjat või kahvatu-kollast õit. Õitseb mais- augustini, omandades kergeid toone punasest, sinisest või violetsest. Populatsioonis võib esineda suuri kõikumisi värvis, on punaste õitega vorme. Vili ümar ja kergelt karvane.
Põhja-Ameerika anemoone paljundatakse eelistatavalt seemnetega, mis peavad kindlasti olema valminud, kuigi võib proovida kasvatada ka mittevalminud seemnetest. Taim areneb aeglaselt, ning soovitatav on hoida teda paar aastat potis enne, kui ta istutada alalisele kasvukohale.
Enamik liike kasvavad hästi kiviaedades ilma erilise hoolduseta, ning rahulikult kasvada lastes moodustavad suuri gruppe. Ainus probleem millega võib kokku puutuda on nälkjad.

* Anemoonid on tulikaliste sugukonnast.
Kreeka keeles "anemones" tähendab tuult, tema õrnad õied liiguvad väiksemagi tuule käes. Nagu suvetuul möödub tema õitsemine ja taim kuivab ning ei jäta endast mingit jälge. Anemoone on 150 liiki, nad on levinud üle terve maakera. 
Kõige dekoratiivsemad on juur- ja jaapani anemoonid. Viimane sattus Euroopa aedadesse Hiinast ja Jaapanist XVIII sajandi lõpus. Õied võivad olla lihtsad ja topelt, läbimõõduga 8 cm ja suuremad, üksikult või kogutult poolringi kujuliselt õisikusse, õied on erinevat värvi. Kollased õied, valged ja roosad, punased, helesinised ja violetsed. Kaunid on ka kolme ja viiehõlmsed lehed. Taime kasvu tagavad käbikujulised mugulad mis sisaldavad suurt toitainete tagavara.
NENDE ERIPÄRA.
Kõige suurema rühma moodustavad kevadel õitsvad anemoonid, mis alustavad õitsemist aprilli lõpus mai alguses. Nad õitsevad nädal aega. Ilmuvad lühikeseks ajaks ja siis kaovad.
Nende areng algab juba talve lõpus. Juba lume all moodustuvad juuremügarikes pungad millest kasvavad 10-15 cm kõrgused taimed. Kui lumi sulab hakkavad nad õitsema, puud pole veel lehes ja valgust on piisavalt. Peale õitsemist kuivab taime maapealne osa ning õievartele jäävad väikesed rohelised "siilikesed" mis viiakse ka kohe tuulega minema. Suve alguseks pole taimest mingit jälge.
Erandi moodustab metsanemoon mis annab teise põlvkonna lehti, säilitades dekoratiivsuse kogu suveks. On olemas sügisesed anemoonid  mis õitsevad suvi-sügisesel perioodil (augustis-septembris) nende kõrgus on 100-120 cm). Enamikel anemoonidel  on kõik taimeosad mürgised.
Kuid nad sisaldavad aineid mis teatud koguses on ravimiks. Nad ravivad paiseid, südamehaigusi, kopsupõletikku ja maohaigusi.
PALJUNDAMINE.
Teda paljundatakse kevadel peale õitsemist, aga samuti sügisel juurte jagamise teel ja mugulatega. Mugulad istutatakse 3-5 cm sügavusele. Enne istutamist leotatakse mugulaid 1 ööpäev soojas vees (+30+35°C) seejärel jaotatakse osadeks nii, et igale osale jääks vähemalt üks pung. Lõikekohad puuderdatakse tuhaga ja istutatakse 2 korda nii sügavale kui on tema läbimõõt. Võib paljundada ka juurepistikutega taime välja kaevamata kuna tema juured asuvad mullapinna lähedal. Selleks tuleb ettevaatlikult muld eemaldada ja valida välja juureosad kus on peal näha valgeid peeneid võrseid ning istutada need vakku poolviltu 3-5 cm sügavusele. Mõned liigid annavad palju taimi isekülvi teel ja paljunevad kergesti värsketest seemnetest.
HOOLDUS.
Valgust armastavad anemoonid - (kaukaasia-, juur-, apeniini- ja jaapani) kasvavad hästi avatud kasvukohas. Kuid kõigi jaoks tuleb valida koht mis on tuulte eest kaitstud, kerge viljaka mullaga, parajalt niiske ja hea drenaažiga. On olemas ka kuiva taluvad anemooni liigid: kaukaasia ja apeniini. Ühel kohal kasvavad 4-5 aastat, seejärel tuleb nad ümber istutada.
Hooldus pole keeruline: Umbrohtude hävitamine ja kuiva ilmaga kastmine. Täiskasvanud taimed reageerivad hästi väetamisele. Varakevadel tehakse seda lämmastikuga või mineraalväetisega (15 g 10 liitri vee kohta). Talveks kaetakse taimi kuivade lehtedega 7-10 cm paksuselt.
KASUTAMINE ILUAIANDUSES: nad on kenad koos priimulatega, tsilladega ja teiste väikeste sibullilledega. Jaapani anemoon mis õitseb sügisel, teda kasvatatakse koos floksidega, pojengidega ja teiste kõrgekasvuliste püsililledega. Puude alla istutatakse varju vajavaid liike, eriti nartsissiõielist anemooni. Kenad on nad lõikelillena. Topeltõielised sordid säilivad kauem. Õied lõigatakse kui nad pungas täielikult väljaarenenud kroonlehtedega. Mõnda liiki saab ka ajatada. Selleks istutatakse tugevad ja terved mugulad oktoobris pottidesse 3-4 cm sügavusele ning hoitakse jaanuari keskpaigani temperatuuril +8+9°C, seejärel tõstetakse temperatuur +13+15°C-ni. Mulda hoitakse pidevalt niiskena. Veebruari keskpaigas võib saada juba õitsvaid taimi.

Lõhislehine ülane. Bot. syn.: Anemone globosa, Anemone magellanica Hort., Anemone hudsoniana Poir.