Aster "Electric" (mix)

* Luksuslikest astritest, mis on kasvatatud oma aias, tahaks korjata seemneid, et mitte loobuda armastatud õitest.
Siiski on osadelt asatritelt seemnete saamine võimatu - põhjustest arusaamiseks tuleb tundma õppida bioloogilisi iseärasusi. Astri õisik koosneb keelõitest, mis paiknevad ümber õisiku ja väikestest torujatest õitest keskel. Nende vahel paikneb 1-2 rida üleminekutüüpi õisi. Väikesed toruõied on kahesugulised, keelõied ja üleminekuõied aga naissoost. Üheaastastel astritel on võime nii risttolmleda, kui ka isetolmleda. Toruõied tolmlevad enda õietolmuga, keel- ja ülemineku õied aga risttolmlevad putukate abil (kas enda või teise õisiku toruõie õietolmuga).
Astri dekoratiivsordid omavad täidisõisi, mis koosnevad keel- või pikkadest toruõitest, milles praktiliselt puuduvad, või pole näha, väikesed kollased toruõied. Mida täidiselisem on õis, seda raskem on tolmlemine, ning seda pikem on astri õitsemine (väikesed toruõied elavad umbes 1 nädal, keelõied aga 2-7 nädalat. Peale tolmlemist toruõied närbuvad, keelõied püsivad dekoratiivsetena seni, kuni tolmlevad ära kõik toruõied.
Rohkearvuliste astri sortide seas on kõrge produktiivsusega - annavad suures koguses seemneid, kui ka madala produktiivsusega sorte - annavad vähe seemneid (need on üldjuhul kõige dekoratiivsemad astrid). Mida vähem täidiselisust õiel, seda rohkem seemneid moodustub, ning seda kiiremini nad valmivad. Mida suurem on õisiku täidiselisus, seda vähem väikesi toruõisi, ning seda vähem seemneid tekib, (õisikutes, mis koosnevad vaid keelõitest, seemneid praktiliselt ei teki). Et säilitada astri täidiselisust, tuleb seemneid korjata kõige täidiselisematelt õitelt. Vähem täidiselistelt õitelt saab hiljem vaid lihtõielisi taimi.
Hilise kevade ja külma sügisega piirkondades on otse avamaale külvates praktiliselt võimatu seemneid saada, sest sellised taimed õitsevad pool kuud hiljem, ja kuu aega kauem - seemned ei jõua küpseda enne sügisesi külmasid. (Astrid õitsevad 80-125 päeva peale tõusmete ilmumist, seemnete küpsemine toimub aga 150-183 päeva pärast).
Varasemaks õitsemiseks juulis-augusti alguses tuleb külvata seemned ettekasvatuseks märtsi teisel poolel-aprilli alguses. Peale vegetatsiooniperioodi pikendamise on tarvis saada ka positiivsete temperatuuride summa, sellepärast on soovitav seemet kasvatada sooja kliimaga piirkondades, kus on soe kevad ja pikk soe sügis mis laseb läbida kogu kasvuperioodi tsükli. Seejuures on vaja kogu seemnete valmimise perioodil hoida pinnas niiskena - see mõjutab samuti produktiivsust.
Kvaliteetset seemet saab ainult tugevatelt tervetelt taimedelt, mis on haiguste ja kahjurite vabad. Astri seemnete kasvatamisel tuleb rangelt jälgida agrotehnikat ja viljavaheldust (samal kohal võib astrit kasvatada 4-5 aasta järel). Taimede külvõrsete areng aeglustab seemne arengut ja valmimist sellepärast tuleb emataimedele jätta esimesed 3-6 õisikut (olenevalt sordist,hilistel sortidel aga ainult üks) ülejäänud eemaldada.
Erinevate sortide seemned valmivad umbes 40-60 päeva peale õitsemise algust (olenevalt ilmastikutingimustest õitsemise aeg muutub ja samuti seemnete valmimine). Kuivanud õiekobarad korjatakse koos seemnetega kuiva päikesepaistelise ilmaga. Kui enne külmade tulekut pole seemned jõudnud täielikult valmida istutatakse taimed pottidesse (astrid taluvad kergesti ümberistutamist) viiakse kuiva valgesse ruumi järelkasvama ja valmima. Järelvalmimine hea õhustusega ruumis +15+20°C juures toimub umbes 15-20 päeva.
Järelvalmimise ajal on aeg-ajalt vaja potte pöörata valguse poole. Peale valmimist seemned puhastatakse õite jäänustest ja pannakse hermeetiliselt suletavasse klaaspurki, mida hoitakse madala õhuniiskuse juures temperatuuril +2°C (muidu kaotavad seemned ruttu idanevuse.) Jälgides optimaalseid säilitustingimusi säilivad astri seemned kuni 3 aastat.