Alpimaasikas "Baron Solemacher"

Alpi maasikas "Baron Solemacher" - Fragaria vesca var. alpina.
Remontantne sort, ei moodusta üldse külgvõsusid. Annab saaki juunist külmadeni. Marjad väga aroomsed, magusad, keskmise suurusega (kaaluga umbes 4,0 g).
Agrotehnika.
Külviaeg märtsis, istutatakse välja mais - juunis. Saaki saab juunis, juulis, augustis.
Istutsskeem: taimede vahe jäetakse 30 sm, reavahe 50 sm. Marju kogutakse kogu suveperioodil. 
Kandvusaeg on suve algusest esimeste külmadeni. Marjad on keskmise suurusega, ümmargused, väga aromaatsed, magusad, imemaitsvad.
Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalaga. Märtsis seemnete külvamisel tuleb taimi pikeerida 2-3 korda, esimest korda 1-2 pärislehe faasis pikeeritakse taimed 5 X 5 cm.
Järgmisel korral suurendatakse taimede kasvupinda. Taimed pikeeritakse 10x10 cm.
1 g = 2800-3000 seemet.­

* Alpimaasikas. 
Tegelikult on ta metsmaasikas Lääne-Euroopa mägistest metsadest. See on üks metsmaasika vorm - kuumaasikas (Fragaria vesca f. semperflorens), või alpimaasikas (Fragaria vesca var. alpina), omades meeldivat eripära viljuda kogu hooaja jooksul. Kultuuri on ta toodud juba üle nelja sajandi tagasi: Itaaliasse 16 sajandil, Inglismaale ja Prantsusmaale 18 sajandil. Sellest ajast on aretatud rohkelt sorte. Väikeseviljalised maasika remontantsordid on haruldaselt dekoratiivsed. Mai lõpus kattuvad tema väikesed põõsad rohkearvuliste õitega, juunis lisanduvad neile ka marjad. Punane on traditsiooniline värvus, kuid on sorte ka valgete ja kollaste marjadega. Sümpaatseks jääb põõsas kuni oktoobrini, hooaja lõpus võib aga põõsa kolida tuppa ja veel novembriski korjata marju, suve meenutades. Marjad on suuremad, kui metsmaasikal ja meenutavad maitselt ja lõhnalt neid, vitamiine ja bioloogiliselt aktiivseid aineid sisaldavad aga rohkem, kui tavaline aedmaasikas. Enne olid enamik sortidest vääditud, nüüd aga on ilmunud ka sorte, mis moodustavad vääte.
Seemnetest kasvatamine. 
Selleks, et saada saaki juba esimesel suvel, külvatakse seemned mätsis- aprillis. Külvisegu (suureteraline liiv, turvas ja kõdu suhtes 1:1:2) on soovitatav läbi aurutada või vähemalt läbi kasta kaaliumpermanganaadi lahusega. Mulla pind tasandatakse, tihendatakse ja niisutatakse, ning külvatakse ühtlaselt seemned, püüdes mitte teha liiga tihedat külvi. Seemneid mullaga ei kaeta, vaid surutakse nad kergelt mulda. Külvinõu kaetakse kile või klaasiga. Temperatuuril +23..+25°C ilmuvad tõusmed 8-10 päevaga. Nad on väga väikesed ja kasvavad alguses aeglaselt. Neid tuleb kasta väga ettevaatlikult, sõna otseses mõttes tilkadega.
Tähtis on mullapinna piisav, kuid mitte liigne niiskus, ning õhutamine - vastasel juhul pole pääsu "mustast jalast". Kohe, kui tõusmed on massilised, on soovitatav kile või klaas eemaldada. Kahe- kolme pärislehe faasis pikeeritakse seemikud eraldi pottidesse või kasti skeemi 5x5 cm järgi. Nüüd hakkavad taimed kiiremini kasvama: nad hakkavad kasvama "mitte päe vadega vaid tundidega".
Alalisele kasvukohale istutatakse mitte enne mai lõppu, kuue pärislehega, jättes taimedevaheliseks kauguseks 20 cm.
Kolme-nelja aasta pärast on maasikapõõsas ülekasvanud, tema välimised osad hakkavad kuivama ja põõsas ise koosneb mitmest (sageli üsne ebaühtlasest)iseseisvast taimest. Sellisel juhul on soovitatav uuesti maasikaseemned maha külvata, kuid samuti võib maasikapõõsast noorendada põõsa jagamise teel kevadel või varasügisel. Igal osal peab olema kasvupung ja juured. Valime välja kõige tugevamad taimed ja paneme nad juurduma, hoolitsedes kastmise ja varjutamise eest. Nad hakkavad kiiresti kasvama. Sorte, mis annavad vääte võib paljundada samamoodi, kui aedmaasikaid paljundatakse.