Teie ostukorv on tühi.
Merikann harilik
Merikann - Armeria maritima.
Ideaalne taim kiviktaimlasse.
Looduslikult kasvab Loode-Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikualadel.
Tsoon 3-9. Mitmeaastane padjandtaim, 20-25 cm kõrgusega ja 15 cm läbimõõduga, kitsaste, joonjate, sinakas-roheliste lehtedega.
Õied lillakas-roosad, kogutud kerajatesse õisikutesse, kaetud kütkestavate kandelehtedega. Õisikuvarred kuni 20 cm kõrgused, kaetud karvakestega.
Õitseb alates maist umbes 70 päeva. Mõnikord sügisel teistkordselt.
1,0 g = 500-600 seemet.
Asukoht: istutatakse merikanne päikeselistele kasvukohtadele. Põuakindel. Enamik liike talvitub ilma katteta. Mätasjas merikann on kapriisne, teda ei tasuks istutada otseste päikesekiirte kätte ja talveks tuleks ta kinni katta- nad ei talu talvist niiskust.
Pinnas: kerge saviliivmuld, pisut niiskevõitu, eelistatavalt hapu reaktsiooniga. Lupja ei talu.
Hooldus: kohe pärast õitsemist lõigatakse õisikud ära. Kord 5-6 aasta jooksul vajab põõsa jagamist.
Paljundamine: seemnetega, põõsa jagamisega ja pistikutega. Külvatakse avamaale vastu talve või kevadel. Istikute kasvatamiseks võib veebruaris-märtsis külvata kastidesse, mis asuvad kasvuhoones. Seemikud pikeeritakse lavasse. Noored taimed hakkavad õitsema 2 aastal, varasema külvi korral sama aasta sügisel. On võimalik isekülv. Põõsaid jagatakse iga 2-3 aasta tagant varakevadel või sügisel (mis on eelistatum) vahetult pärast õitsemist. Iga põõsa võib jagada väikesteks osadeks, mis ruttu juurduvad, andes alguse uutele taimedele. Istutamise vahekaugus 15-20 cm. Pistikuid saab võtta kevadest sügiseni. Selleks kasutatakse väikesi lehekodarikke.
Kasutusalad: soovitatakse mägiaedadesse, bordüüridesse, peenardele ja rühmas istutamiseks.
Partnerid: tänu oma tihedatele, rohtsetele, ka talveks oma rohelisuse säilitavatele leherosettidele sobib merikann hästi roomavate taimede rühma. Sobib hästi: kiviriku, kukeharja, maadligi kasvavate flokside, karpaatia kelluka, kadakkaera ja liivateega.
Ideaalne taim kiviktaimlasse.
Looduslikult kasvab Loode-Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikualadel.
Tsoon 3-9. Mitmeaastane padjandtaim, 20-25 cm kõrgusega ja 15 cm läbimõõduga, kitsaste, joonjate, sinakas-roheliste lehtedega.
Õied lillakas-roosad, kogutud kerajatesse õisikutesse, kaetud kütkestavate kandelehtedega. Õisikuvarred kuni 20 cm kõrgused, kaetud karvakestega.
Õitseb alates maist umbes 70 päeva. Mõnikord sügisel teistkordselt.
1,0 g = 500-600 seemet.
Asukoht: istutatakse merikanne päikeselistele kasvukohtadele. Põuakindel. Enamik liike talvitub ilma katteta. Mätasjas merikann on kapriisne, teda ei tasuks istutada otseste päikesekiirte kätte ja talveks tuleks ta kinni katta- nad ei talu talvist niiskust.
Pinnas: kerge saviliivmuld, pisut niiskevõitu, eelistatavalt hapu reaktsiooniga. Lupja ei talu.
Hooldus: kohe pärast õitsemist lõigatakse õisikud ära. Kord 5-6 aasta jooksul vajab põõsa jagamist.
Paljundamine: seemnetega, põõsa jagamisega ja pistikutega. Külvatakse avamaale vastu talve või kevadel. Istikute kasvatamiseks võib veebruaris-märtsis külvata kastidesse, mis asuvad kasvuhoones. Seemikud pikeeritakse lavasse. Noored taimed hakkavad õitsema 2 aastal, varasema külvi korral sama aasta sügisel. On võimalik isekülv. Põõsaid jagatakse iga 2-3 aasta tagant varakevadel või sügisel (mis on eelistatum) vahetult pärast õitsemist. Iga põõsa võib jagada väikesteks osadeks, mis ruttu juurduvad, andes alguse uutele taimedele. Istutamise vahekaugus 15-20 cm. Pistikuid saab võtta kevadest sügiseni. Selleks kasutatakse väikesi lehekodarikke.
Kasutusalad: soovitatakse mägiaedadesse, bordüüridesse, peenardele ja rühmas istutamiseks.
Partnerid: tänu oma tihedatele, rohtsetele, ka talveks oma rohelisuse säilitavatele leherosettidele sobib merikann hästi roomavate taimede rühma. Sobib hästi: kiviriku, kukeharja, maadligi kasvavate flokside, karpaatia kelluka, kadakkaera ja liivateega.
.jpg)
Eng.: Sea thrift, sea pink, thrift seapink, beach thrift. Suom.: Rantalaukkaneilikka. Sven.: Strandtrift, gräsnejlika, trift. Bot. syn.: Armeria alpina, Armeria elongata (Hoffm.), Armeria scabra, Armeria sibirica, Armeria vulgaris, Statice armeria L.
