0 arvamust  |  Lisa arvamus
Beta vulgaris L. var. esculenta
Tootja: Franchi
Pakendis:7,0 g
Saadavus:9
1.52€
Maksudeta: 1.25€
Punapeet "Detroit".
Keskvarajane sort (tõusmetest valmimiseni kulub 100-130 päeva).
Viljaliha mahlakas, magus ja tihe, ilma rõngasteta. Ei õitse. Külmakindel.

*  Võrreldes teiste punapeedisortidega on see sort põuda ja kuiva taluv. Kuid kahel perioodil peavad ka selle sordi taimed siiski niiskust saama.
Esimene periood on siis, kui seemnetest tärkavad võrsed ning loovad esimesed lehekesed.
Tihtipeale on nii, et mai keskel, kui punapeet tärkab on ilmad kuivad, seetõttu ülemised leheosad st. tõusmed võivad närbuda, kuigi tekkiv juurestik st. muld ise on niiske.
Sel ajal on kindlasti vajalik punapeeti kasta ning võib peale niisutamist katta võrsed ka kattelooriga kuni kapillaarlehekeste tärkamiseni.
Teine periood, mil see sort kindlasti niisutamist, st. kastmist vajab on lehtede intensiivse kasvuperioodi aeg, mil toimub juurviljade moodustumine.
See on umbes juuli lõpp, augusti algus (sõltuvalt sellest, mil seemned külitud ja kuidas ilmastik on kasvuperioodi soosinud).
Ühesõnaga, aeg, mil on vaja punapeeti harvendada, et lehekasvule ning üldse taime kasvuks vajalik ruum st. vahemaa tagada.
Mida rohkem sel ajal kasvab lehekesi, ja kui nad on tugevad ning jõulised, seda parema saagi st. viljaliha võib antud sort tagada.
Külvatakse tavaliselt punapeeti sõltuvalt ilmastiku oludest aprilli lõpust kuni juuni keskpaigani. Võib teha ka sügiskülvi, kui soovite saada varast saaki. Peedimaa haritakse sügisel sügavalt läbi.
Soovitav oleks jälgida, et muld sisaldaks umbes 100 g/m2 puhast mineraalväetist või 35-50 g/m2 superfosvaati või siis 20-30 g/m2 kaaliumi sooli. Kevadeti võib lisada lämmastikuühendeid.
Peediseemned külida mitte sügavale ~ umbes 1,2-1,5 cm. Turbamullale või fosvaadirikkale pinnasele soovitav lisada 1,5 doosi korda kaaliumi sooli.
Värsket sõnnikut mitte panna, sest esiteks selle koostis võib võrseid "kõrvetada" ning hiljem jääb viljalihale ebameeldiv maitse ja ka vilja säilimisomadused on viletsamad.
Varase külvi puhul on soovitav valida koht,kus võrsed oleks põhjatuulte eest kaitstud, lisaks võiks katta peenra st. istutuskoha kattelooriga,
et kaitsta tõusmeid öökülmade või ootamatu hiliskevadise lume eest. Et saada viljakas saak on efektiivne kasutada kavalat kasvatusnippi.
Selleks külida seemned 30-35 päeva enne avamaale st. peenrasse istutamist soojemasse kohta näit. kasvuhoonesse või lavasse, aga võib ka kohe avamaale -
sellisel juhul teha peenrad, mis kaetud kattelooriga. Peeti külitakse tavaliselt 2-4 realise ribaskülviga. Ridade vahe umbes 6-7 cm ja taimede vahe umbes 2 cm.
Peet kannatab hästi pikeerimist, ainult sel juhul tuleb ülemist kuulmelehte kaitsta, et see viga ei saaks ja tuleb vältida ka peajuure vigastamist.
Ümberistutatakse taimed tavaliselt peale öökülma ohtude möödumist, mis tava avamaal on 10 maini (meie kliimaoludes paraku vahel isegi enne jaanipäeva veel maapinnal öökülmad...)
Kui on tehtud ettekülv ja pikeeritakse taimed, ning need on kaetud ja külma põhjatuule ning öökülmade eest kaitstud, siis on võimalik saada saaki 3-4 nädalat varem kui tava avamaa külvi puhul.
Peab jälgima vaid et kattelooriga kaetud taimed keskpäeva päikese käes ära ei "kõrbeks"; selleks eemaldada katmikalalt päevaks katteloor ning õhtul taas öökülma kaitseks tagasi.
Et tõusmed kiiremini tärkaks võib hoida seemneid umbes 12 tundi soojas (umbes +40
°C) vees või mikroelementide õrnas lahuses. Siis seemned tuulutada st. kuivatada ja külida.
Üks tingimus hea saagi saamiseks on ka kasvukoha korralik hooldus, rohimine, ridadevaheline kobestamine, harvendamine, pealt niisutamine (eelpool mainitud aegadel tingimata).
Kui võrsed tärkavad, siis tuleb jälgida, et juurmugul ei kasvaks liialt pinnase peale - võib vajadusel multsida st. turvast või mulda juuremugula varrepoolsele osale peale panna.
Esimese harvendusööga jätta taimede vaheks 3-4 cm. Siis teise harvendusega umbes 2-3 nädalat peale esimest harvendustööd jätta taimede vaheks 6-8 cm.

Kui taimevahe jäetakse suurem,võivad peedid kasvada liig suureks ja muutuda natuke "puiseks"; st. aitseomadus halveneb. Kergemal mullal on punapeedi külvisügavus tavaliselt 3-4 cm.
Raskemal mullal külitakse 2-3 cm sügavusele. 
Taimede ümberistutamise korral jälgida, et taim saaks sama sügavale, kui oli enne pikeerimist.
Punapeedi kasvatamiseks tuleb kasvuajal hoolitseda eelkoige õigeaegse mulla kobestamise, umbrohu hävitamise, harvendamise ja pealtväetamise eest.
Reavahesi tuleb hakata kobestama juba pärast peedi tärkamist. Edaspidi tehakse seda vastavalt vajadusele.

Lehtede intensiivse kasvu ajal (s.o umbes juuli algul) võib anda pealt väetist ~ 10 g karbamiidi või 15 g ammooniumsalpeetrit 1m2 kohta.
Ja mitte unustada siis seda vähenõudlikku kuivataluvat taime kasta ajal, mil toimub juurviljade moodustamine.
Hooldust vajab punapeet kuni saagi koristamiseni. Suviseks tarbimiseks võib suuremaid vilju valikuliselt vastavalt vajadusele võtta.
Talviseks säilituseks tuleks punapeet kõigist teistest juurköögiviljadest esimeste seas koristada (külmakartlik).
Peet tuleb üles kergelt tõmmates, pole vaja hargiga kergitada, et mitte juurvilja vigastada.

Lehtede lõikamisel jätta umbes 2 cm pikkused lehevarre tüükad. Samuti tuleb terveks jätta peajuur. Vigastatud peedid kaotavad oma värvuse ja ei säili nii hästi. Säilitada jahedas.
Hea ja toitainerikkas, tervisele kasulik juurvili!

Eng.: Red Beet. Suom.: Punajuurikas. Sven.: Rödbeta.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.