Punapeet "Red Sun" F1

* Raske on leida aeda kus poleks kasvanud peet... 
Teda kasutatakse laialdaselt köögis paljude toitude valmistamiseks: borð, salatid, garneeringuks. Ajaloost on selgunud, et aednikud ei pööranud alguses tähelepanu mitte tema juurikale vaid lehtedele. Üldiselt- metsikul peedil puudus juurvili. Moodustusid mitte suured juure paksendid ja õrnad lehed hõrkude võrsetega. Nende lehtede pärast hakkaski inimene peeti kasvatama.
See juhtus ammu - palju sajandeid enne meie aega. Nii sai peedist salatikultuur, aga sellega asi ei piirdunud. Inimene on huudishimulik olend ning mõningal juhul on see olnud põhjuseks suurematele ja väiksematele avastustele. Inimesed märkasid et mõnedel peeditaimedel on paksemad juured. Maitselt olid nad kõlblikud. Selles veendunud, hakkasid nad valima jämedamate juurtega eksemplare. Nii algas tänase punase peedi ajalugu. 
Kasvatage nooruse vitamiini. 
Peet on meie toidulaual aastaringselt. Tänu vitamiinidele, orgaanilistele hapetele, süsivesikutele, makro- ja mikroelementidele on ta tervis allikas. Eriti on temas hinnatud vitamiin P, mis muudab versooned elastseks ja plastiliseks, ennetab skleroosi ja alandab vererõhku. Tänu sellele nimetatakse teda nooruse vitamiiniks. Tal on ka palju muid häid omadusi. Peedi viljad sisaldavad palju suhkrut, kuni 20%: fruktoosi ja glükoosi, pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun-,oblik-, ja sidrunhapet), valku, mineraalhappeid, kaalisooli, kaltsiumi, rauda, kaaliumbermanganaati, koobaltit, fosforit. 
Peale selle karotiini pigmenti, mis annab peedile värvuse. Joodi sisalduselt mis aitab ära hoida skleroosi on ta üks esimesi köögiviljade seas. Eriti tuleks rääkida pektiinainetest, mida sisaldab peet. Need on ained, mis viivad organismist välja mürke, sealhulgas raskeid metalle.