Teie ostukorv on tühi.
Sidrunmonarda "Mona Lisa"
Monarda sidrunimaitseline "Mona Lisa" - Monarda citriodora.
Suurepärane lõikelill! Maitsetaim!
Suvik kõrgusega 80-100 cm. Looduslikus haljastuses efektsed lõhnavad õisikud moodustavad värvikireva bordüüri või peenra. Tugeva pika varrega "sasitud" õisikud püsivad vaasis kaua värskena. Lõhnavaid lehti kasutatakse maitseainena. Päikesepaistelises kasvukohas või kerges varjus ning igasuguses aiamullas hõlpsasti kasvatatav. Sügisel mooustuvad kaunid originaalsed pruunid seemnetega peakesed, mis on kuivatatult väga dekoratiivsed. 1 gramm = 1800-2000 seemet.
Kasvukoht: kasvab hästi päikesepaistelises kasvukohas, talub ka poolvarju. Vajalik on tuulte eest kaitstud kasvukoht, muidu varred lamanduvad ja kõverduvad. Pinnase suhtes ei ole nõudlik, kuid paremini kasvab kergetel ja lubjarikastel muldadel. Rasked soo- või happelised mullad ei ole monardale sobivad. Rasket mulda talub halvasti. Kui monarda kasvab lahjal mullal, on soovitav taimi paremaks õitsemiseks väetada täisväetisega, kasvukoht valmistatakse ette sügisel – kaevatakse läbi, puhastatakse umbrohujuurtest, väetatakse arvestusega 2-3 kg sõnnikut, turvast või komposti, 40-50 g superfosfaati, 20-30 g kaalisoola 1 ruutmeetrile. Kui pind on happeline (kasvab nt osi või tulikas), tuleb mulda lubjata, 40 g lupja ruutmeetrile. Kevadel lisatakse lämmastikväetist 20-30 g/m2. Taimele küllaldase toitepinna tagamiseks tuleks reavahed jätta 60-70 cm.
Paljundamine: puhma jagamise teel, juurelõikude ja seemnetega. Kui monardat tahetakse paljundada puhma jagamise teel, et säilitada õite kaunist värvi ja saada saaki juba esimesel aastal, tuleks jagatav emataim välja valida õitsemise ajal. See peaks olema 3-4 aastane terve taim. Sügisel kaevatakse puhm välja ja jagatakse osadeks. Igale osale peaks jääma 3-4 vart ja piisavalt juuri. Eesti tingimustes võib ühest puhmast saada isegi kakskümmend ja enam taime. Taimed istutatakse maha ja kastetakse korduvalt. Kevadel koheselt pärast tärkamist väetatakse täisväetisega.
Suurepärane lõikelill! Maitsetaim!
Suvik kõrgusega 80-100 cm. Looduslikus haljastuses efektsed lõhnavad õisikud moodustavad värvikireva bordüüri või peenra. Tugeva pika varrega "sasitud" õisikud püsivad vaasis kaua värskena. Lõhnavaid lehti kasutatakse maitseainena. Päikesepaistelises kasvukohas või kerges varjus ning igasuguses aiamullas hõlpsasti kasvatatav. Sügisel mooustuvad kaunid originaalsed pruunid seemnetega peakesed, mis on kuivatatult väga dekoratiivsed. 1 gramm = 1800-2000 seemet.
Kasvukoht: kasvab hästi päikesepaistelises kasvukohas, talub ka poolvarju. Vajalik on tuulte eest kaitstud kasvukoht, muidu varred lamanduvad ja kõverduvad. Pinnase suhtes ei ole nõudlik, kuid paremini kasvab kergetel ja lubjarikastel muldadel. Rasked soo- või happelised mullad ei ole monardale sobivad. Rasket mulda talub halvasti. Kui monarda kasvab lahjal mullal, on soovitav taimi paremaks õitsemiseks väetada täisväetisega, kasvukoht valmistatakse ette sügisel – kaevatakse läbi, puhastatakse umbrohujuurtest, väetatakse arvestusega 2-3 kg sõnnikut, turvast või komposti, 40-50 g superfosfaati, 20-30 g kaalisoola 1 ruutmeetrile. Kui pind on happeline (kasvab nt osi või tulikas), tuleb mulda lubjata, 40 g lupja ruutmeetrile. Kevadel lisatakse lämmastikväetist 20-30 g/m2. Taimele küllaldase toitepinna tagamiseks tuleks reavahed jätta 60-70 cm.
Paljundamine: puhma jagamise teel, juurelõikude ja seemnetega. Kui monardat tahetakse paljundada puhma jagamise teel, et säilitada õite kaunist värvi ja saada saaki juba esimesel aastal, tuleks jagatav emataim välja valida õitsemise ajal. See peaks olema 3-4 aastane terve taim. Sügisel kaevatakse puhm välja ja jagatakse osadeks. Igale osale peaks jääma 3-4 vart ja piisavalt juuri. Eesti tingimustes võib ühest puhmast saada isegi kakskümmend ja enam taime. Taimed istutatakse maha ja kastetakse korduvalt. Kevadel koheselt pärast tärkamist väetatakse täisväetisega.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Monarda".
Eng.: Bergamot, Oswego tea, scarlet beebalm, bee balm, fragrant balm, Indianernessel, mountain mint. Suom.: Väriminttu, hevosminttu, teeminttu. Sven.: Röd Temynta.
