Apteegitill "De Florencia"

Itaalia apteegitill "De Florencia" - Foeniculum vulgare Mill. ssp. vulgare var. azoricum.
Külvatakse aprilli lõpus rikkalikku huumuselisse mulda, päikesepaistelisse külge ridadesse, rea vahedega 30-40 cm. Seemned idanevad aeglaselt, 15-20 päeva. 
1 gramm = 180-200 seemet.

Agrotehnika.
Parimateks eelviljadeks on kapsas ja kurk mis on saanud väetisena sõnnikut. Seemned külvatakse varakevadel või talve alla, 2-3 cm sügavusele, jättes ridadevaheliseks kauguseks 30-40 cm.
Tõusmed ilmuvad 14-20 päevaga. Esimese rohimise ajal harvendatakse taimi, jättes taimedevaheliseks kauguseks 15-20 cm.
5-10 päeva peale harvendamist taimi väetatakse. Kui hakkab moodustuma mugul, mullatakse taimi. Fenkol eelistab saviliiv või liivsavimuldi, avatud päikeselist või veidi varjulist kasvukohta.
Aias kasvatatakse teda mitmeaastase kultuurina (talveks juured kas kaevatakse välja või siis kaetakse hoolikalt), kaheaastasena või üheaastasena.
Mitmeaastased fenkoli puhmaid saab paljundada vegetatiivselt (jagamisega), kuid sagedamini kasutatakse seemnetega paljundamist.
Varakevadisel külvil või istikutest kasvatamisel õitseb fenkol suve keskpaigas või lõpus. Piisava soojuse korral jõuavad seemned ka edukalt valmida.
Aias valminud seemned võivad anda isekülvi, mis kevadise soojuse saabudes kenasti idanevad. Noored taimed arenevad esimesel elukuul aeglaselt, kuid hiljem kasvavad tänu suurele niiskusele ja viljakale mullale kiiresti. Lühikese suvega aladel on parem kasvatada apteegitilli siiski istikutest, et saada varasemat saaki ja seemneid ühel ja samal aastal.
Itaalia apteegitill sisaldab rohkem mineraalaineid ja eeterlikke õlisid kui harilik apteegitill. Seda liiki külvatakse avamaale hiljem (juunis, võib külvata ka korduvalt).
Muidu võivad varakult külvatud taimed juulis-augustis ruttu õitsema minna, ilma et moodustaksid juuremugulat. Samamoodi mõjutab varast õitsema hakkamist ja saagikadu ebapiisav mullaniiskus, seepärast on kuivade ilmadega vaja pidevalt ja piisavalt kasta. Seemned külvatakse 2 cm sügavusele, tõusmed ilmuvad 1,5-2 nädala möödudes.
Istikute saamiseks külvatakse Eesti oludes seemned mai keskel. Seemikute vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm, muidu hakkavad tugevasti põõsasjad taimed üksteist varjama ja segama.
Kuu aega peale külvi istutatakse taimed avamaale, jättes vahekaugusteks 40-50 cm. Kui varre alusel hakkab moodustuma paksend, on taimi vaja paar korda mullata, et mugulad oleksid kaetud ja õrnad.
Saaki koristatakse siis, kui mugulad on umbes 10 cm jämedused.
Apteegitilli mitmekülgne kasutamine.
Fenkolit on kutsutud ka apteegitilliks. Just tema seemnetest tehakse nn „tillivett“(ristiköömnevesi), mis on pehmendava toimega ja meeldiva maitse ja aniisilõhnaga.
Seda antakse väikelastele seedetegevuse parandamiseks ja koolikute ärahoidmiseks. Mitte ainult seemned, vaid kogu see kaunis 1-2 meetri kõrgune taim on kasulike ainete ja vitamiinide allikas.
Noort mahlast lehestikku, mis on spetsiifilise magusa maitse ja aniisilõhnaga, võib kasutada samamoodi kui aedtilli.
Värsked ja keedetud leherootsud, värsked ja hautatud varremugulad, keedetud juured sobivad nii suppidesse, praadidesse, salatitesse. Fenkoli õisikuid kasutatakse köögiviljade konserveerimisel. Viljadega saab maitsestada magustoite ja kastmeid, aga samuti köögivilja-, liha- ja kalaroogi.
Vilju kasutatakse ka leivaküpsetamisel, parfümeerias ja meditsiinis. Fenkoli viljad on spasmolüütilise, köhavastase, kergelt kuseeritust soodustava ja lahtistava ning muu kasuliku toimega organismile, sealhulgas stimuleerib ta imetavatel emadel piima teket.
Fenkol peletab kirpe, seda omadust on kasutatud juba iidsetest aegadest koduloomade kaitseks nende õelate putukate eest. Peenestatud lehed hõõrutakse loomade karvadesse ja pannakse aluspanu sisse.
Tänu võimsale tugevasti harunenud puhmale ja suurte tugevasti sulgjatele lehtedele võib fenkolit kasvatada ka dekoratiivtaimena, mis sobib hästi aeda kaunistama.
On aretatud ka uhkete lehtedega sorte: «Purpureum» - noored lehed on pronksjas-purpurjad, hiljem muutuvad sinkjashalliks; «Giant Bronze» - noored lehed on vasekarva, hiljem muutuvad pruunikaks-pronksjaks.
Ilmuvate õisikute eemaldamine soodustab lehemassi suurenemist ja hoiab ära soovimatu isekülvi. Suured fenkolipuhmad rikkaliku pitsilise lehestikuga sobivad hästi mistahes peenra tagaplaanile.
Teda võib kasutada ka elavtara moodustamiseks, mis eraldab aia eri osasid. 

Itaalia till - (apteegitill) on mitmeaastane 150-200 cm kõrgune rohttaim. Eristatakse tavalist, juur- ja magusat apteegitilli. Viimast kasvatatakse, saamaks paksenenud varreosaga taimi.
Apteegitilli kasvatatakse viljakas saviseguses mullas, avatud päikeselistes kohtades. Seeme külvatakse mai keskpaigas 2 cm sügavusele arvestusega 0,8-1,0 g / m2.
Hooldamine - harvendatakse, kobestatakse reavahesid, antakse lisaväetist.
Taimi mullatakse, et varred pakseneksid. Ilma lumeta külma talve korral võib taim hukkuda, seepärast kaetakse teda sügisel sõnniku või lehekõduga.
Põuaperioodil vajab kastmist. Koristamist alustatakse, kui taimevarte alaosa saavutab 10 cm läbimõõdu. 
Omadused: juba ammustel aegadel oli aptegitill populaarne Hiinas, Indias, Egiptuses ja Roomas. Siis omistati taimele imepärast ravijõudu; arvati, et ta aitab igasuguse palaviku korral.
Euroopasse jõudis varasel keskajal koos roomlastega. Tänapäeval on apteegitill hinnaline maitsetaim eelkõige Itaalia köögis. Ta on rikas C-vitamiini, karotiini, vit. B,K,E poolest.
Taim sisaldab eeterlikke õlisid, suhkrut, valk- ja parkaineid. Lehti kasutatakse, andmaks kaladele erilist maitset. Kaukaasias on ta asendamatu komponent rahvusroogades.
Itaallased armastavad teda süüa marineeritult. Seemneid kasutatakse pagaritööstuses leiva- saiatooteid nendega üle puistates. Lisatakse soolakurgile ja teistele aedviljadele.
Seemnetest saadakse taimeõli, mida kasutatakse kondiitritööstuses ja likööride tootmisel.
Apteegitill omab ka ravitoimet. Preparaadid, mis saadakse tema seemnetest ja õli, avaldavad spasmidevastast mõju. Kasutatakse mao- ja sooletrakti spasmide, bronhiidi ja tursete korral, suuõõne ja kurgu loputamiseks aga ka rinnapiima eritumise suurendamiseks rinnaga toitvatele naistele.

Eng.: Bitter fennel, common fennel, garden fennel. Suom.: Maustevenkoli, salaattifenkoli, saksankumina. Sven.: Sötfänkål. Bot. syn.: Anethum foeniculum L., Foeniculum capillaceum , Foeniculum dulce Mill., Foeniculum foeniculum (L.), Foeniculum officinale All., Foeniculum panmoricum DC., Foeniculum piperitum (Ucria), Foeniculum vulgare Gaertn.