Viljakas "õline" peasalati sort. Pead on suured, kasvavad kuni 400-480 g raskuseks. Lehed helerohelised, pehmed, õrnaа maitsega. Voib kasvatada avamaal ja kasvuhoones. Säilitab kaua kaubandusliku välimuse, ei kujune õisikuid.
Sobib kasvatamiseks avamaal kevadiseks ja sügiseseks saagiks. Kõige paremini kasvab kohevas, viljakas pinnases.
1,0 g = umbes 800-1200 seemet.
Eng.: Butterhead lettuce. Suom.: Keräsalaatti. Sven.: Drivsallat. Bot.: Lactuca sativa L. var. capitata
* Peasalat - Lactuca sativa var. capitata.
Nõuded: kasvatamiseks sobivad mistahes klimaatilised tingimused. Mulla tüüp ei oma tähtsust, oluline on, et oleks sügavalt kobestatud. Tähtis on ka, et koht oleks päikseline, kuna valguse puudusel pead ei valmi ja nitraatide sisaldus suureneb. Varakevadisel kasvatamisel kasutatakse ainult varaseid sorte, hiljem vastavalt suviseid.
Kasvatamine: klaasi alla võib külvata juba jaanuari lõpus, et saada lavasse noori taimi, mis siis mai alguses istutatakse avamaale.
Külviks sobiv temperatuur on +12+18°С. Idanemine algab juba +5°С juures. Üle +20°С on idanemine raskendatud. Kõrgemate temperatuuride puhul tuleb suvel hoida seemneid enne külvi ööpäeva külmikus või siis külvata õhtul, hiljem ohtralt niisutada. Külvata on mõttekam väikestesse pottidesse.
Kui jätta seemnetele piisav vahekaugus, pole taimi vaja harvendada. Kuna aga külv saab alati liiga tihe, siis külvata suurematesse pottidesse ja suuremate vahekaugustega. Seejuures ei tohi panna seemneid liiga sügavale.
Otsekülv: et vältida pikeerimist, mis nõrgestab taimi mitmeks päevaks, soovitatakse otsekülvi.
Korralikult ettevalmistatud peenrale tehakse 1 cm sügavused vaod, kuhu külvatakse seemned. Ridade vahekaugus 25 cm. Hiljem harvendatakse, jättes taimedele 25 cm vahed. Kui on tegemist varase salati, väiksepealiste sortidega või pinna vähesusega, võib vähendada taimede vahekaugust 20 cm- ni.
Istutamine: kui taimed istutatakse maha, tuleb jälgida, et taim oleks maapinnaga tasa.
Parem istutada juba väiksele „künkale“, kuid mitte mingil juhul sügavamale. Õigesti istutatud taim on mõni päev viltu, kuid veidi aja pärast hoiab end õiges asendis.
NB! Peasalat pead ei moodusta, kui ta on liiga sügavale istutatud !
Väetamine: korraliku mulla puhul, mis sisaldab piisavalt huumust, on vaja vaid veidi komposti lisada. Salati nõuded toitainete sisalduse suhtes pole suured. Soovitatakse anda orgaanilist väetist 30 g/m2. Lämmastikuga kindlustamiseks anda vedelat sõnnikuleotist. Väetisi anda külvi või ümberistutamise ajal. Kõikidel salatitel on looduslikult suur nitraatidesisaldus. Seepärast anda mõõdukalt väetist ja võimalikult palju päikest – need on ideaalsed tingimused salati kasvatamiseks nii kasvuhoones kui avamaal.
Hooldus: peasalatit on mugav kasvatada, kuna ei vaja eraldi peenart. Teda võib istutada sinna, kus on vaba kohta ja soodsates tingimustes kulub istutamisest saagikoristuseni 5-6 nädalat. Lehed on veerikkad ja peale koristamist närbuvad kiiresti, see tähendab, et vesi on salatile väga tähtis. Muide, salati kasvule ja kvaliteedile mõjuvad halvasti ka liigne niiskus koos külma ilmaga. Enne salati istutamist tuleb maa mitu korda kobestada.
Kasvatamine klaasi all: salati kasvatamine nii lavas kui kasvuhoones on üsna petlik. Talvel kestab kasvatamine väga kaua, peale selle seotud ka mitmete probleemidega. Kui külvata suhteliselt sooja kasvuhoonesse detsembri alguses, siis saab salat valmis märtsi lõpuks. Kui veebruaris, siis aprilli lõpuks.
Temperatuur +10+15°С - on optimaalne tingimus salati kasvuks kevadel. Klaasi all on võimalik luua mistahes tingimusi. Kui temperatuur on kõrgem, saab kasvuhoonet tuulutada. Kastmisel peab saama märjaks vaid muld, mitte lehed. Seemnete ostmisel tuleb veenduda, et sort sobib kasvuhoones kasvatamiseks.
Saagi koristamine: peasalat ei säilita oma omadusi liiga kaua, seepärast tuleb koristada õigeaegselt. Ärge külvake teda liiga palju korraga, muidu valmib ta praktiliselt ühekorraga, annab võsusid ja ei saa enam tarbida. Saaki saab köetavast kasvuhoonest märtsist alates, lavast ja külmkasvuhoonest alates aprillist, avamaalt juunist.
Bioloogiline kaitse: mõnikord ilmuvad salatile lehetäid, mis on kergesti veega mahapestavad. Liiga suure õhuniiskuse korral nii kasvuhoones kui avamaal ilmuvad lehtedele hallituslaigud. Lehed tuleb eemaldada, mulda kobestada, kuid soojemate ilmadega möödub see probleem iseenesest. Teod võivad süüa nii noori taimi kui lehti – see on nendele maiuspala. Koristatud salatilehtede jäägid võib jätta tigudele peibutuseks, et nad siis noorte taimede kallale ei läheks.
Kui salat ootamatult närbub, vaatamata piisavale niiskusele mullas, on süüdi selles traatussid. Need naksurlaste röövikud söövad taimede juuri ja taim hukkub. Neid püütakse tavaliselt poolitatud kartulimugulaga, mis pannakse õhtul peenrale ja järgmisel hommikul korjatakse sinna sissepugenud traatussid ära.