Teie ostukorv on tühi.
Hispaania artišokk "Bianco Avorio" (kardi)
Cynara cardunculus L.
Kardi "Bianco Avorio" (Hispaania artišokk) - Cynara cardunculus L.
Mitmeaastane sooja- ja valguslembene taim. Värske vilja maitse on nagu kreeka pähklil. Sisaldab palju vitamiine: A-, B1-, B2- ,C- ja inuliini.
Hea ravimtaim- kasutatakse neeru- ja maksahaiguste, diabeedi, hepatiidi ja ateroskleroosi vastu.
1,0 g = 23-25 seemet.
Toiduks kasutatakse lihavat õiepõhja poolvalmis õielt, millest valmistatakse salatit. Väga kasulik, vitamiinirikas, delikatess kultuur. Toiduks kasutatakse ka suuri, mahlaseid rohkeid õiekattelehti. Lõigatakse õisikud koos 3-5 cm varrega enne õitsemist. Vilju kasutatakse salatites, tehakse täidiseid, püreed ja konserve. Kasutatakse keedetult, küpsetatult, praetult ja konserveeritult.
Agrotehnika: kuu enne külvi (veebruari lõpp – märtsi algus) seemneid leotatakse 10-12 tundi vees ja idandatakse kuni lõhenemiseni (5-6 päeva) soojas kohas (+29+25°C juures),
aga seejärel pannakse külmkappi 20-30 päevaks. Seemikuid kasvatatakse külvikastis või turbapottides +12+15°C juures, kastes regulaarselt sooja veega ja nõrga väetiselahusega.
Aprilli lõpus taimi karastatakse. Avamaale istutakse taimed 2-3 pärislehe faasis mai lõpus skeemiga 70x70 cm. Enne istutust pannakse peenrasse kõdusõnnikut.
Lõuna piirkondades kasvatatakse artišokki kui mitmeaastast taime ja seemned külvatakse avamaale mais juunis pesitsi (2-3 seemne kaupa) jättes pesade vahekaugusteks 70 cm.
Artišokk eelistab valget, päikeselist, tuulte eest kaitstud kohta. Taimed vajavad kastmist, väetamist, kobestamist ja rohimist. Õisikute ilmumise järel kastetakse harvem.
Mitmeaastase taimena kasvatamisel juurepuhmas mullatakse ja kaetakse.
Jahedamas kliimas kaevatake juur välja ja hoitakse madalal temperatuuril (mitte alla 0°C), niiskes liivas. Esimesel aastal jätta ühele taimele mitte üle 2-3 õisikuvarre 3-4 korvõisikuga.
Teisel kolmandal aastal 10-12 tükki. Esimesel aastal valmivad viljad augustis järgnevatel juunist -juulist kuni külmadeni. Pead lõigatakse 10-15 cm pikkuse varrega ja hoitakse jahedas kuni 4 kuud.
Mitmeaastane sooja- ja valguslembene taim. Värske vilja maitse on nagu kreeka pähklil. Sisaldab palju vitamiine: A-, B1-, B2- ,C- ja inuliini.
Hea ravimtaim- kasutatakse neeru- ja maksahaiguste, diabeedi, hepatiidi ja ateroskleroosi vastu.
1,0 g = 23-25 seemet.
Toiduks kasutatakse lihavat õiepõhja poolvalmis õielt, millest valmistatakse salatit. Väga kasulik, vitamiinirikas, delikatess kultuur. Toiduks kasutatakse ka suuri, mahlaseid rohkeid õiekattelehti. Lõigatakse õisikud koos 3-5 cm varrega enne õitsemist. Vilju kasutatakse salatites, tehakse täidiseid, püreed ja konserve. Kasutatakse keedetult, küpsetatult, praetult ja konserveeritult.
Agrotehnika: kuu enne külvi (veebruari lõpp – märtsi algus) seemneid leotatakse 10-12 tundi vees ja idandatakse kuni lõhenemiseni (5-6 päeva) soojas kohas (+29+25°C juures),
aga seejärel pannakse külmkappi 20-30 päevaks. Seemikuid kasvatatakse külvikastis või turbapottides +12+15°C juures, kastes regulaarselt sooja veega ja nõrga väetiselahusega.
Aprilli lõpus taimi karastatakse. Avamaale istutakse taimed 2-3 pärislehe faasis mai lõpus skeemiga 70x70 cm. Enne istutust pannakse peenrasse kõdusõnnikut.
Lõuna piirkondades kasvatatakse artišokki kui mitmeaastast taime ja seemned külvatakse avamaale mais juunis pesitsi (2-3 seemne kaupa) jättes pesade vahekaugusteks 70 cm.
Artišokk eelistab valget, päikeselist, tuulte eest kaitstud kohta. Taimed vajavad kastmist, väetamist, kobestamist ja rohimist. Õisikute ilmumise järel kastetakse harvem.
Mitmeaastase taimena kasvatamisel juurepuhmas mullatakse ja kaetakse.
Jahedamas kliimas kaevatake juur välja ja hoitakse madalal temperatuuril (mitte alla 0°C), niiskes liivas. Esimesel aastal jätta ühele taimele mitte üle 2-3 õisikuvarre 3-4 korvõisikuga.
Teisel kolmandal aastal 10-12 tükki. Esimesel aastal valmivad viljad augustis järgnevatel juunist -juulist kuni külmadeni. Pead lõigatakse 10-15 cm pikkuse varrega ja hoitakse jahedas kuni 4 kuud.
Artišoki kasvatamisest.
Nagu selgub, polegi teda eriti raske kasvatada. Agrotehnika on lihtne: kuu aega enne külvi (veebruari lõpp-märtsi algus) leotatakse seemneid 10-12 tundi vees ja lastakse paisuda
(5 - 6 ööpäeva) soojas kohas (temperatuur +20+25°C), seejärel pannakse 20-30 ööpäevaks külmikusse 0+4. Istikuid kasvatatakse kastis või turbapottides temperatuuril +12+15°C,
kastetakse regulaarselt sooja veega ja nõrga orgaaniliste ja mineraalväetiste lahusega. Aprilli lõpust alates karastatakse taimi.
Avamaale istutatakse 2-3 pärislehe faasis olevad istikud mai lõpus skeemil 70x70 cm. Enne istutamist antakse istutusauku kõdusõnnikut.
Lõunapoolsetel aladel viljeletakse artišokki mitmeaastase kultuurina ja seemned külvatakse avamaale mais-juunis pesadena (2-3 seemne kaupa) 70 cm vahekaugustega.
Artišokk eelistab valgusrikkaid, päikselisi ja tuulte eest kaitstud kohti. Taimed vajavad kastmist, väetamist, kobestamist ja rohimist. Õisiku ilmudes kastetakse harvemini.
Mitmeaastase kultuurina kasvatades kuhjatakse talveks risoomile mulda ja kaetakse, Eestis tuleb juur välja kaevata ja hoida madalal temperatuuril (mitte alla 0°С),
kaevates juure vertikaalselt niiske liiva sisse. Esimesel aastal jäetakse taimele mitte rohkem kui 2-3 õievart 3-4 õisikuga. Teisel ja kolmandal aastal 10-12 tk.
Esimesel aastal valmib artišokk augustis, järgmistel - juunist-juulist kuni külmadeni. Lõigatakse õisikud ära koos 10-15 cm pikkuse varrega. Lõigatud õisikud säilivad jahedas kuni 4 nädalat.
Eng.: Cardoon Artichoke. Suom.: Kardoni, Isoartisokka, koppiloartisokka, ruotiartisokka, villiartisokka. Sven.: Kardon ärtskocka. Bot. syn.: Carduus cardunculus (L.) Baill., Carduus cynara E.H.L.Krause.
