Porgand "Flyaway" F1

* Juurviljade talikülv.
Soovite varakult köögivilju lauale? Siis hoolitsege selle eest praegu, enne külmade ja talvepakase saabumist. Kasutage vana äraproovitud meetodit - köögiviljade talikülv.
Talikülv  kindlustab teile 3-4 nädalat varasema saagi kui kevadine külv. Enne talve võib istutada mugulsibulat roheliste pealsete saamiseks.
Kõige parem on seda teha oktoobri esimesel poolel kui muld pole veel külmunud, et sibul jõuaks juurduda ja mis tagab korraliku talvitumise.
Istutada tuleks sild või poolsild meetodil, sibul sibula kõrvale, sarnaselt kivisillutise kivide ladumisele, või jättes mõningaste väikeste vahedega.
Sildmeetod on hea suure hulga istutusmaterjali puhul, nt. kevadiseks sibulapealsete turustamiseks.
Poolsildmeetod sobib kui kasvatate sibulapealseid oma tarbeks varakevadise maitserohelisena.
Hõredam istutus takistab sibulapealsete lamandumist ülekasvamisel ja pikendab saagi koristusaega.
Mugulsibul on vähem külmakindel kui küüslauk, seetõttu tuleb istutada mulda sibula tipu varjumiseni ja puistata pealt 5-10 cm paksuse kuiv turba või saepuru.
Soovitav on pealt katta ka kilega. Kevadesooja saabumisega tuleb turvas või saepuru ja kile ettevaatlikult eemaldada.
Mugulsibul ei karda kevadisi öökülmi ja rohelised pealsed on suurepäraseks  toidulisandiks laual.
Vastu talve saab külvata porgandi varajasi sorte.
Väga head talikülviks on varavalmivad peterselli sordid.
Redist, aedsalatit, tilli ja teisi rohelisi taimi pole sügisel mõtet külvata: talvistel soojematel perioodidel need kultuurid tärkavad kiiresti, järgnevate külmadega aga tõusmed hukkuvad.
Enamus punapeedi sorte ennakõiduvad sügisese külvi korral. Kuid on olemas spetsiaalne punapeedi sort: "Podzimnaja A-474".
See talikülvi puhul õisikut ei moodusta. Bordoo, Egiptuse lame, jt. sortide talikülv on võmalik kuid saak on suhteliselt ebastandartne või
siis tuleb saak ära koristada juba rosetistaadiumis (peedilehtedega) supi valmistamiseks.
Erinevalt mugulsibulast tuleb teisi köögivilju külvata sügisel võimalikult hilja enne esimesi külmi või isegi külmunud mulda, et seemned ei jõuaks idaneda ja tõusmed ei hukkuks külma tõttu.
Sellist külviaega on  raske tabada. Seetõttu on parem varakult, septembri lõpus - oktoobri alguses, valmistada ette peenrad hästi väetatud kerge mullaga, märkida 1,5-2,5 cm sügavused
ja vagude vahekaugusega 15-20 cm. Enne püsivate külmade saabumisega, 1-5 novembril külvata seemned, suurendades külvi normi (külv tihedust) poolteist korda.
Vagudesse külvatud seemned katta turba- või liivakihiga 1,5 paksuselt. Kui kasvupinnas ei ole veel läbi külmunud, võib teha samuti kui kevadkülvi puhul, kattes sama kasvumullaga.

Et saada väga varajast saaki, tuleb peenarde kohale paigaldada kilest tunnel torgates terasest kaared krunti. Kevadel on pinnas veel külmunud ja sellist tunnelit ei õnnestu teha.
Terasest kaared katta kilega märtsi lõpus, eelnevalt koristades peenrad lumest puhtaks. Tõusmete ilmumisegatuleb kile ära tõsta ja kergelt tuulutada  tunnelit.

Kevadel kobestada mulda, vajadusel kasta, teha pealtväetamist arvestusega 1 spl. nitrofoskat või nitroammofoskat ühe ämbri kohta. Seda kogust jagub 2 m2 suuruse pinna kastmiseks.
Kahe nädala pärast väetamist korrata. Võib väetada ka lehmasõnnikuga mis on lahjendatud 5 korda veega, või linnusõnnikuga mis on lahjendatud 25 (!) korda veega.
Varakevadel on väetamine tingimata vajalik, kuna külmas kasvupinnases on väga aeglane mineraal lämmastiku moodustumise protsess ja juurte kaudu on toitainete omandamine raskendatud,
eriti fosfori omandamine. Eriti hea resultaadi annab väetamine külvi väetamine täielikult lahustuva kloorivaba väetisega, mis sisaldab täilekku komplekti mikroelemente.
Selleks sobivad väetised Kemira kombi ja Kemira luks, (20 g 10 liitrile veele). Lahuse kulu: 10 liitrit 1,5-2 ruutmeetri peenra pinnale kohta.

2-3 pärislehe faasis on kindlasti vajalik tõusmete harvendus. Porgandit ja peterselli puhul sobivaks taimede vahekauguseks 3-4 cm, punapeedi puhul aga 10-12 cm.
Kui arvendamist ei tehta, jäävad juurviljad väga väikesteks.

Eng.: Carrot. Suom.: Porkkana. Sven.: Morot. Bot.: Daucus carota L.