0 arvamust  |  Lisa arvamus
Daucus carota L.
Tootja: Seklos AGRONOM
Pakendis:3,0 g
Saadavus:7
0.91€
Maksudeta: 0.75€
Porgand "Karlena".
Hiline saagikas sort, tõusmetest saagini 140-150 päeva. Juurvili silinderjas, oranþi värvusega, pikkus 18-24 cm. Väga hea säilivus ja väga hea mahlaporgand.
1000 seemet kaaluvad 1,0-1,2 g.
Ühes grammis on 830-1000 seemet.

* Porgand sisaldab palju karotiini – porgandimahlas on seda 4 korda rohkem kui tomati või aprikoosi omas. Porgand eristub teistest köögiviljadest ka suurema kaaliumisisalduse poolest, mis on eriti vajalik südame, veresoonte ja neeruhaiguste korral. Porgandis sisalduvate bioaktiivsete ainete toime avaldub toonuse tõusus, haigustele vastuvõtlikkuse vähenemises, vedelike ja vee- ja soolade ainevahetuse regulatsioonis, taastusprotsesside stimuleerimises. Fütontsiidide (ained, mis mõjuvad hävitavalt patogeensele mikrofloorale) sisalduselt ei jää porgand peaaegu sugugi maha küüslaugust ja sibulast. Ta on ka põletikuvastase, uriinieritust soodustava, lahtistava, piimaeritust suurendava, spasmolüütilise, kasvajate – ja soolenugiliste vastase, haavade kinnikasvamist soodustava toimega.

* Et saada saaki varakevadel aprilli lõpus-mai alguses tuleb seemned külvata talve alla sügisel. Talve alla soovitatakse külvata porgandit, redist, pastinaaki, lehtsalatit, kress-salatit, pekingi kapsast, spinatit, peterselli, küüslauku, sibulat (seemneid ja sibulaid roheliste pealsete saamiseks).

Talvealla külvi eelised:
varakevadel on raske mulda harida et saaks teha varaseid külve või vastupidi ilm on kuiv,mullapinnalt aurustub kiiresti niiskus ja tõusmed on ebaühtlased. Külvates sügisel selliseid probleeme pole. Seemned mis külvatakse hilissügisel paisuvad ja talvituvad talvekatte all. Talve alla külvatud seemnetest kasvavad taimed on vastupidavamad kevadistele külmadele, nende juuresüsteem on paremini arenenud, seega kasutavad nad paremini ära mullaniiskust ja toiaineid. Peale selle haigestuvad ning kahjustavad neid kahjurid harvem kui taimi mis on külvatud kevadel.
MULLA ETTEVALMISTUS:
Kasvukohaks valitakse alad mis on kaitstud tuulte eest ja hea valgustusega. Soovitav et pinnas oleks kerge mehhaanilise koostisega.
Väetiseks on soovitav anda komposti (5-10 kg/m2), aga rasketele muldadele veel ka liiva (10-15 kg/m2). Kui pinnas on kuiv tuleb rikkalikult kasta ja tihendada.
Peenrad tehakse laiusega 1,2-1,6 m ja peenravaheks jäetakse 30-40 sm, see kergendab külvide hooldamist,aga kevadel on neile kerge asetada tunnelkatteid.
SEEMNETE KÜLV.
Seemned külvatakse sellise arvestusega, et nad paisuksid kuid ei jõuaks idaneda: oktoobri lõpust-novembri keskpaigani. Hilise külvi puhul on külvinorm 20-30% suurem, porgandil on see umbes 6-8 g/m2, redisel-20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2. Enne külvi tehakse külvivaod 4-7 sm sügavused, seeme külvatakse 1,5-2,5 sm sügavusele.
Porgandi ja pastinaagi seemetele soovitatakse lisada salati ja redise seemneid (vahekultuurid) et varakevadisel mullaharimisel ei vigastataks külve kuna need kultuurid tärkavad varem.
Külvid multsitakse turbaga et ära hoida mullakooriku teket mullapinnal, kaetakse kattega.
Kui kevade alguses katta külvid kilega võib saada ülivarast köögiviljade saaki.
Sealjuures nagu ka kevadisel külvil on vajalik kõrge agrotehnika-kobestamine, pealtväetamine ja umbrohutõrje.

Eng.: Carrot. Suom.: Porkkana. Sven.: Morot. Bot.: Daucus carota L.

* PORGAND „KOREA MOODI“.
1 kg porgandite kohta kulub: 1 spl suhkrut, 2 spl 9% äädikat, 1 tl (triiki) soola, 50 g taimeõli. Porgand lõigata viiludeks, puistata üle soola ja suhkruga, lisada äädikas ja segada, et ta marinaadiga ühtlaselt niiskuks. Kui porgandist hakkab mahla tulema, lisatakse maitse järgi punast pipart (vastavalt soovitud salati teravusele). Valmis segu võib hoida 2 nädalat külmkapis tihedalt suletud nõus.
Teadlased on täheldanud likopiini kasulikku mõju südamehaiguste korral. Nagu uuringud on näidanud, siis meestel, kelle organismis on kõrge likopiinitase, on oht surra südamehaigustesse 50% väiksem, kui neil, kelle likopiinitase on madalam. Likopiin on karotinoidne pigment, mida sünteesivad taimed ja mis annab viljadele erepunase värvuse. Likopiin kaitseb taimi päikesevalguse ja oksüdatiivse stressi eest. Taimerakkudes on likopiin teiste kõikide karotinoidide eelkäija.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.