Väga hästi säilib!
Keskvarajane, saagikas sort, soorditüübist "Berlikum", periood tõusmetest kuni tehnilise küpsuseni 130-150-päeva. Taimepealisete kõrgus kuni 40 cm. Vili koonuselise vormiga, kergelt teravaneva otsaga, sileda pealispinnaga. Juurvilja pikkus 22-24 cm, kaal 75-130 g. Vilja ja viljaliha värvus ereoranžikas, väikese südamikuga. Väga head maitseomadused. Soovitatakse tarvitamiseks värskelt ja säilitamiseks.
4 meetri pikkusest lindist võib oodata umbes 350 juurvilja ja 35-45 kg saaki. Enne lindi mahapanekut tuleb vaokest tugevalt kasta.
Eng.: Carrot. Suom.: Porkkana. Sven.: Morot. Bot.: Daucus carota L.
* Porgand sisaldab palju karotiini – porgandimahlas on seda 4 korda rohkem kui tomati või aprikoosi omas.
Porgand eristub teistest köögiviljadest ka suurema kaaliumisisalduse poolest, mis on eriti vajalik südame, veresoonte ja neeruhaiguste korral.
Porgandis sisalduvate bioaktiivsete ainete toime avaldub toonuse tõusus, haigustele vastuvõtlikkuse vähenemises, vedelike ja vee- ja soolade ainevahetuse regulatsioonis, taastusprotsesside stimuleerimises. Fütontsiidide (ained, mis mõjuvad hävitavalt patogeensele mikrofloorale) sisalduselt ei jää porgand peaaegu sugugi maha küüslaugust ja sibulast.
Ta on ka põletikuvastase, uriinieritust soodustava, lahtistava, piimaeritust suurendava, spasmolüütilise, kasvajate – ja soolenugiliste vastase, haavade kinnikasvamist soodustava toimega.
Keskvööndis tehakse varakevadine külv juba aprilli lõpus- mai alguses. Reeglina külvatakse sügiseseks ja talviseks tarbimiseks mõeldud porgandi seeme 5-25 maini. Sügiskülvi tehakse 10-20 päeva enne külmade tulekut.
Porganditaimed kasvavad esialgu väga aeglaselt – 1-pärisleht ilmub 10-15 päeva pärast tõusmete ilmumist, 1-1,5 kuu pärast on tavaliselt moodustunud vaid 4-6 lehte. Seejärel kasv kiireneb – porgandisaak moodustub faktiliselt kasvuperioodi lõpus, mil juurviljad kasvavad intensiivselt tänu lehtedes leiduvatele toitainetele.