Lillkapsas "Di Sicilia Violetto"

* Lillkapsas on väga valgust armastav kultuur eriti istikute ettekasvatamise ja lehtede moodustamise ajal. Teda tuleb istutada ainult hästi valgustatud kasvukohale. Lillkapsas omab nõrka juurestikku, mis areneb hästi mulla pindmises kihis. Sellepärast on ta nõudlik toitainete ja niiskuse suhtes. Õhu ja mulla niiskus peab olema 70-80 %.
Temperatuuril +22°C on vaja jälgida et muld oleks pidevalt niiske. Isegi lühiajaline mulla niiskuse langemine kutsub esile kvaliteedi languse ja väiksema saagi. Kastmist tuleb suurendada pea moodustamise alguses. Taimede alust pinda on soovitav multsida. Üleliia ei tasu ka kasta muidu võivad taimed haigestuda.
Pinnase ettevalmistus. Lillkapsas kasvab keskmistel kobedatel savikatel või kõrge huumussisaldusega liivakatel muldadel. Ei tohi istutada värskesse mulda ta peab enne ettevalmistatult seisma vähemalt nädala. Kobedat pinda tihendatakse. Lillkapsas (nagu ka peakapsas) eelis tab mitu kuud seisnud mulda. Mulla happesus on neutraalne või kergelt happeline. Kui mullal kasvab näiteks hapuoblikas on see muld happeline. Lupjamisel viiakse mulda olenevalt mulla raskusest ja happelisusest 0,3-0,5 kg/m2-le neutraliseerijat. Efektiivne meetod on selline et kõigepealt raputatakse mullale tuhka ja siis kaetakse sõnnikuga (looma) ning kaevatakse ringi. Lillkapsas reageerib hästi kõdusõnnikule ja kompostile. Sel juhul tuleb arvestada et see mõjutab kapsa maitset. Reageerib hästi istikueas boorile ja molübdteenile.

Väetamine: sama nagu peakapsal. Lillkapsale valitakse soojem kasvukoht. Kevadel antakse 1 m2-le 6-8 kg kõdusõnnikut või komposti, 20-25 g superfosfaati, 30-35 g kaaliumi, 0.5 tl boorhapet, 25-30 g ammooniumsalpeetrit, või virtsa 15 g/m2-le. Osa neist võib anda istutusauku segades see korralikult mullaga läbi. Osa kaaliumi asemel võib anda tuhka eriti istutsaukudesse.
Istikute kasvatamine: et saada varast saaki kasvatatakse taimed ette. Seda tehakse nii nagu varase kapsa korral. Soovitav on pottides kasvatamine kuna talub paremini ümberistutamist. Istikuid kasvatatakse 7-8 nädalat enne välja istutamist kasvukohale. Vamaale istutamiseks tehakse külv kile alla esimest korda 15-30 märtsini, edasi 2 nädalaste vahedega mai lõpuni. Muld tuleb võtta sealt kus kapsast pole enne kasvatatud. Seemet soojendatakse 20-30 minutit +50°C veessiis pannakse külma keedetud vee sisse 3-5 minutiks. Importseemned seda tavaliselt ei vaja.
Seemned külvatakse kasti 1 sm sügavusele, 2 sm seemnetevahe ja 3-5 sm reavahe. Kastetakse ja kaetakse klaasiga.
Esimese pärislehe ilmumisel pikeeritakse pottidesse. Tund enne pikeerimist kastetakse taimed hästi läbi. Võib ka kohe pottidesse külvata 2-3 seemne kaupa aga pärast nõrgem ära võtta.
Teise pärislehe ilmumisel või nädal peale pikeerimist antakse pealtväetist 20 g ammooniumsalpeetrit, 15 g superfosfaati 10 g kaaliumi või (virtsa lahust, mis on lahustatud 1:5-8-le). Teist korda antakse pealtväetist 1-1,5 nädalat hiljem. Mõned päevad enne väljais tutamist antakse mikroelementide lahust. Selleks võetakse 0,12 g/ liitrile veele molübteeni ja boorhapet. Taimi võib ette kasvatada külmades kasvuhoonetes pottides või krundis. Taim ei tohi üle kasvada kuna siis ei saa kvaliteetseid päid.
Väljaistutus. Kasvukohale istutatakse 6-7 nädalat peale tõusmete ilmumist. Istik peab omama 4-6 lehte. Välja istutatakse kohe peale varase kapsa istutamist mitme ajaga alates 25 aprillist 10 maini (klaasi alla) edasi kahe nädalaste vahedega 10 juunini. Taimi istutatakse pilves ilmaga või päeva teisel poolel koos kastmisega. Istutatakse kahes reas ridadevahe 50-55 sm, taimede vahe 30-40 sm. Istutussügavus on kuni esimese pärisleheni. Istutsauku antakse väetisi (1 tl nitrofoskat), 60-100 g tuhka ja segatakse mullaga. Kastetakse tugevalt ja tihendatakse ning kaetakse kuiva mullaga. Kui on palav tuleb taimi varjutada näiteks ajalehtedest mütsidega. Sama tuleb teha kevadiste külmade puhul kui taimed on karastamata. Varase istutamsise korral võib kasutatada võrku. Võrgu all kuumenevad taimed vähem kui kile all ja samal ajal on külma eest kaitstud. Nagu peakapsast võib ka lillkapsast kasvatada otsekülvist. Seemned külvatakse arvestusega saaki saada 90-100 päeva pärast (varased sordid). Külvatakse 3-5 seemet külviauku, liigsed tõusmed tõmmatakse välja või istutatakse ringi. Taimed kasvavad tugevamad ja tervemad.
Hooldus ja väetamine: kuna juurestik on pinna lähedane tuleb jälgida et muld oleks pidevalt niiske. Kuiva ilmaga kastetakse iga päev. Soovitatakse multsida kõdusõnnikuga 6-7 sm paksuselt. Taimi kobestatakse mullatakse ja rohitakse. Õitsemise ajal ja peade moodustamise ajal kasutab ta ära kogu toitainete varu mullas. Sel ajal tuleb anda pealtväetist mille ta ka ära tarbib.
Pealtväetist antakse 3-4 korda. Esimene tehakse 1-1,5 nädalat pärast istutamist: 10 liitrile veele lisatakse 0,5 spl virtsa ja 0,5 spl kaaliumi ja 1 tl verejahu lahust, või 1 liiter verejahulahust millele on lisatud 1spl täisväetist. Ühele taimele antakse 0,5-0,7 liitrit lahust.
Teine tehakse 1-2 nädalat pärast esimest.
Kolmas tehakse kui pea on kreekapähkli suurune: 10 liitrile veele lisatakse 0,5 spl superfosfaati, 1 spl täisväetist. Pealtväetamist tehakse ka peale pikki vihmaperioode kuna toitained uhutakse mulla ülemistest kihtidest välja eriti kergetel muldadel. Peale väetamist muld kobestatakse,taimed mullatakse ja multsitakse. Päid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse, vihmade ja kastmisvee eest. Kui pea on saavutanud läbimõõdu 5-7 sm seotakse neile ümber või seotakse peale 2-3 lähedal asuvat lehte.
Koristus: pea kasvab 2-3 nädalat. Koristusega ei tohi hilineda muidu kasvavad pead üle. Päid lõigatakse ära valikuliselt. Kui varaste sortide pead lõigata ettevaatlikult ära siis moodustuvad uued võrsed milledest jäetakse alles üks kõige tugevam mis annab sügiseks uue pea. 
Järelkasvatus: taimed mis külvati hilja ja on andnud septembri lõpuks oktoobri alguseks leheroseti ja umbes 5 sm läbimõõduga pea võib järel kasvatada. Nad viiakse keldrisse või kasvuhoonesse ja istut atakse tihedalt mulda. Temperatuur on +2+4°C. Pea kasvab edasi lehtedest saadavate toitainete jõul.
Haigused ja kahjurid: kevadise kapsakärbse vastu kaetakse mullapind taime ümber kohe kõduga. Võib kasutada ka võrku mis kaitseb ka teiste kahjurite eest.
Taimede vahele võib istutada baklazaani või tomati taimi, pritsitakse küüslaugu leotisega. Küüslaugu leotisele lisatakse seepi. 300 g küüslauku riivida lisada 10 liitrile veele lasta seista kurnata ja lisada 50-100 g riivitud seepi. Pritsida tuleb ka tema naabruses asuvaid taimi.
Kahjuritega võitluses on efektiivne nende käsitsi ära korjamine (ussid, munad).
Proovige sellist liblikate hirmutamise meetodit: pange keppide otsa tühjad munakoored ja pange taimede vahele.
Samal kasvukohal võib kapsast kasvatada 3-4 aasta pärast. Ei soovitata eelviljadeks naerist, redist, rõigast, kaalikat, rapsi, kollast sinepit ja teisi kapsaliike.