Lillkapsas "Marzatico"

Hooldus: peale taimede istutamist seisneb reavahede kobestamises, kõplamises, kastmises, väetamises, muldamises, võitluses haiguste ja kahjuritega. Esimene ridadevaheline kobestamine tuleb teha kohe peale istutamist, järgmine mullakooriku ja umbrohu ilmumisel. Kui taim on juurdunud ja kasvama hakanud mullatakse. Hiljem korratakse.
Enne muldamist on soovitav väetada mineraalväetistega. Niiske mulla puhul lisatakse väetis kuivalt: 10 g lämmastikku, 10 g superfosfaati ja 5 g kaaliumkloriidi 1 ruutmeetrile. Kuiva ilmaga kastetakse virtsaveega (1 liiter virtsa 5 liitri vee kohta) või mineraalväetiste lahuga (20 g lämmastikku, 40 g superfosfaati ja 20 g kaaliumkloriidi 10 liitri vee kohta) ühele taimele antakse 1 liiter lahust. Kapsa kastmist teostatakse pea moodustamise ajal, kastes pinnase märjaks sügavalt.
Kastmise aeg ja hulk määratakse kindlaks ilmastiku ja mulla niiskuse järgi. Otsese päikese kiirguse käes pead kuumenevad, tumenevad, avanevad ruttu ja muutuvad ebameeldivaks toidu valmistamisel ja konserveerimisel. Selleks tuleb neid katta,murdes pea peale 1-2 siselehte. Päid ei soovitata varjutada lõigatud lehtedega, need kuivavad ruttu ega varjuta vaid ainult reostavad pead. Lillkapsa pea kvaliteet oleneb sellest kuidas taim toitub algarengu faasis. Sellel ajal on talle kindlasti vaja peltväetist. Varakevadel eriti kui on jahe periood ja lehtedele ilmuvad lillad pigmendi laigud on väga kasulik väetada linnuvirtsaga vahekorras 1:10 le ja tavalise virtsaga 1:5-le.
Korraliku kapsa hoolduse korral areneb hea leherosett, mis omakorda kindlustab korraliku kapsapea. Heleda pea säilitamiseks kaetakse neid murtud lehtedega. Happelistel muldadel ei saa lillkapsa taim kätte mullast molübteeni ja aluselistel muldadel boori. Ainete puudus avaldub lehtede väärarengus, kasvuhäiretes ja peade väärarengus. Selleks on kasulik pealtväetamine 1-2 pärislehe faasis. Kasutatakse molübteeni ja boorhapet 0,02%-list. 10 liitrit lahust kulub 50-le ruutmeetrile. 
Kasvatasite kapsa valmis. Nüüd vaatame mida lillkapsas sisaldab... 
Tuleb välja et paljugi:
* Vitamiini C-kaks korda rohkem kui tavaline peakapsas.
* Valku ka kaks korda rohkem kui tavalises peakapsas.
* Väga vähe kiudaineid.
Ühesõnaga, dietoloogi unistus...
Ja kui keeta päid nii kuidas juhtub aga targalt, kaane all, mitte kaua ja mitte suures koguses vees, et lillkapsas säiluks rohkem toitaineid-pöle neil hinda. Oleks liigne öelda, et igaüks saaks temast isu täis süüa. Saagid ei ole veel kuigi suured ja kasutusperiood on lühike ehkki venemaa keskosas on kasutusperioodi võimalik venitada maist jaanuarini, kasutades katmikala. Tarbimissessiooni pikendamiseks on oma meetod: sügisel enne külmade saabumist kaevatakse lillkapsas juurtega välja ja viiakse kasvuhoonesse. Seal lähevad varrest ja lehtedest toitained pidevalt peasse. Nad kasvavad ja koguvad kaalu ilma et saaksid juure kaudu toitu. Selge et tuleb võtta taimed mis pole pead kasvatanus suureks. Toiduks tarvitatakse lillkapsa pead toorelt, keedetult, praetult, marineeritult salatites, suppides, püreesuppide valmist amiseks, garneeringuks, küpsetistes ja teistes toitudes. Ta on eriti kasulik seedetrakti haiguste puhul.