Keskmise küpsemisega sort (periood tõusmetest kuni juurikate koristamiseni 135-140 päeva). Suured viljad, kaaluga 400-500 g. Viljaliha valge, õrn. Head maitseomadused.
* Kasvatatakse juur-, leht- ja varssellerit.
Kultuur on külma taluv ja niiskust armastav. Kasvab hästi viljakas huumusrikkas neutraalses või kergelt happelises mullas. Leht-ja varssellerit kasvatatakse otsekülvist. Külvinorm on 0,7-1 g ruutmeetrile. Külvisügavus 1-1,5 cm. Ridade vahe 40 cm. Taimede vahe peale harvendamist kuni 30 cm. Esimesed 50 päeva kasvab seller väga aeglaselt, sellepärast vajab taim hoolikat hooldust: kobestamine, kõplamine, kastmine. Lehti lõigatakse vastavalt kasvamisele. Juursellerit kasvatatakse tema pika kasvuperioodi tõttu istikutest. 100 istiku saamiseks kulub 0,1-0,2 g seemet. Juurseller on nõudlikum mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Vajalik on sügisel viia mulda rohkesti orgaanilist väetist. Juurvilju koristatakse sügisel septembri lõpust oktoobri lõpuni ja säilitatakse niiskes liivas madala temperatuuri juures. Neid võib kasutada roheliste lehtede ajatamiseks talvel. Lehti varsi ja juurvilju kasutatakse toiduks toorelt, kuivatatult, soolatult ja konserveeritult suppide valmistamiseks, garneerimisel ja köögiviljade marineerimisel. Maitseomadustelt ja toitainete sisalduselt on seller esikohal roheliste kultuuride ja maitsetaimede seas. Ta sisaldab karotiini, vitamiine B1,B2,C,PP, mineraalaineid (kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, mangaani, fosforit) glutamiini, aminohappeid, äädikat ja õlihapet konsentratsioonis, mis taimede kasvades suureneb.
Sellerit kasutatakse palju rahvameditsiinis:
Toorest mahla ja riivitud sellerit kasutatakse sapikivide ravimisel, sapipõie ja sapijuhade ravis. Riivitud seller on kasulik gastriidi, mao ja kaksteistsõrmikhaavandite ravis. Selleri preparaate määratakse unetuse korral, närvilisuse, neurooside, ateroskleroosi profülaktikas, ainevahetuse soodustamiseks, maksa töö parandamiseks, valuliku menstruatsiooni korral ja erinevate impontentsuse vormide korral.
Rahvameditsiini soovitused.
Apteegis on rohud kallid. On olemas võimalus metsast korjata mitmeid ravimtaimi. Ravida end metsast ja niitudelt korjatud taimedega on kasulik ja praktiliselt tasuta. Peale selle võib mitmeid ravimtaimi kasvatada oma aias.
* Radikuliidi korral: tuleb puhastada sibul (keskmise suurusega) riivida, lisada suhkrut, segada, asetada kilele ja panna haigele kohale. Seda tehakse õhtul. Mähisele panna peale teine soojem kiht-(sall). Võib valmistada püree india sibulast, siis pole vaja suhkrut lisada.
* Kui laps on külmetanud ja tal on palavik, tuleb võtta 1 spl kaupa palderjani, nuuskpiiritust, 9%-list õunaäädikat. Segada. Määrida lapse rind ööseks sisse, samuti lastakse lahust nuusutada. Hommikul ärkab laps tervena. Täiskasvanuid ravitakse samuti, kuid kogused on kahekordsed.
* Angiini korral võetakse 1 spl kaupa mett, jahu ja kuiva sinepipulbrit. Tehakse taignapäts ja pannakse ööseks kurgule, kaetakse kilega ja sooja salliga. Toimub soojenemine, nahk muutub punaseks, haigus möödub kiiresti.
* Kopsupõletiku korral (2 kordne kogus) pannakse jahukook seljale. Haiget saanud kohti (löögi tagajärg) ravitakse samuti. Sellist taignakooki võib kasutada 3 korda, peale seda on ta kasutu.
* Hüpertooniatõve korral kasutatakse tilliseemne tõmmist. 2 spl tilliseemneid pannakse termosesse ja valatakse peale 0,5 liitrit kuuma vett. Tehakse valmis õhtul, juuakse hommikul 30 min. enne sööki. Langeb arteriaalne ja silma rõhk, tugevdab organismi. Kasulikud on ka basiilik, petersell, salat, spargel, sibul, õunad ja metsmaasikas. Soola söömise pidurdamiseks tuleb süüa kartulit, kabatšokki, banaani, rosinaid. Hommikul on kasulik juua klaas mahla segus porgand ja kõrvits.
* Paiseid saab ravida ühe päevaga. Võetakse sibulakoori ja teelehte. Peenestatud 0,5 liitri ürdi peale lisatakse 1 tl mett, tehakse pätsikesed ja pannakse paisele. Võib kasutada ka paiselehte, mis asetatakse haigele kohale.
* Ekseeme ravitakse metsmaasikaga. Maasikad peenestatakse, pannakse linase lapi vahele ja asetatakse haigele kohale. 5-7 päeva pärast on haigus möödas.
Eng.: Celeriac. Suom.: Mukulaselleri. Sven.: Rotselleri.Bot.:Apium graveolens L. var. rapaceum