Arnika chamisso

Chamisso arnika - Arnica chamissonis.
Sugukond - korvõielised Asteraceae (Compositae).
Eelistab lubjarikast pinnast.
Paljundamine: seemnetega ja juurelõikudega. Soovitav kasvatada istikutest. Seeme idaneb +20 °C juures ja kui 2-4 nädala jooksul tõusmeid ei ilmu, siis hoida veel 2-4 nädalat  0 +4 °C juures ja seejärel uuesti soojas. Juuretükid pannakse mulda 5-6 cm sügavusele.
Kasutamine: väga dekoratiivne, sobib aroomi-ja ravimtaimede aeda. Kasutatakse õisikuid.
Apteegis leidub nimetuse all - arnikaõied Arniсае flos (varem - Flores Arnicae).
Botaaniline kirjeldus: mägiarnika on väga kaunis taim; varakevadel, kui puhkevad erekollased õied, äratab ta iga mööduja tähelepanu. Korvõisikud on kiirjate keelõitega, mis ei ole alati korrapärase kujuga, see annab neile ebatavalise välimuse. Ta on mitmeaastane taim, risoom on mullas horisontaalselt. Kare rohtne vars võib kasvada kuni  50 cm kõrguseks; see kasvab välja tihedalt vastu maad asetseva leheroseti keskelt. Vars on longus ja 1-2 paari pisikeste lehtedega ja ühe tipmise õisikuga, mille all ülemiste lehtede kaenlas asetseb veel üks väljaarenemata õisik.
Kollased õied on ümbritsetud kaherealisest karvasest õiekattest. Äärmised õied on 3 hambaga. See on tähtis tunnus, mis on vajalik apteegikauba kindlakstegemisel.

* Chamisso arnika on pärit Põhja-Ameerikast. Viimasel ajal on hakatud kultiveerima just teda, kuna mägiarnika kasvatamine pole tasuv, aga looduslikest kasvukohtadest ei tohi teda enam koguda. Chamisso arnikal on vartel ristikujuliselt vastastikku asetsevad lantsetjad lehed. Ülemiste lehtede paari kaenlast hargneb mitu külgvõsu, mille tipus on korvõisikud, väiksemad kui mägiarnikal.
Mõlemad liigid õitsevad juulis (augustis).mägiarnika kasvab väheviljakatel mägiaasadel nii rohukooslustes kui kõnnumaal. Kasvab mõnikord ka tasandikel. Eelistab liivast, turba- või huumusega aasamulda. Chamisso arnika kasvab Ameerikas happelistel soostunud aasadel, kus teda ka raviotstarbel kogutakse.
Kogumine: õisikud kogutakse, kui nad on täielikult puhkenud, kuivatatakse varjulises kohas, temp. mitte üle +50°C. Kogutud droog hoitakse kuivas ja jahedas.
Toimeained: eeterlikud õlid desinfitseeriva ja põletikuvastase ning haavade kinnikasvamist soodustava toimega; flavonoidid, mis avaldavad mõju südametegevusele ja verevarustusele: koliin, mis alandab vererõhku ja palju teisi aineid.
Viimasel ajal on leitud arnikas veel protsüaniide. Samasuguse toimega on ka viirpuu õied, mis mõjutavad soodsalt südametegevust. Ei saa minna mööda ka viimase aja uurimustest, kui leiti ja identifitseeriti laktoonid (osaliselt henealiinid), võib arvata, et just nemad mängivad olulist osa arnika ravitoimes. Nende ärritav toime nahale ja limaskestadele on juba tõestatud, mis on samaväärne kui nende mõju südamele. Et saada täielikku ülevaadet arnika toimeainetest, on vaja teha veel uurimusi. Kokkuvõtte võib öelda, et arvukad toimeained on väga laia ravispektriga.
Vaatamata sellele, et mõlema vaadeldud arnika keemiline koostis ei ole identne, raviotstarbeline erinevus nende vahel ei ole suur.
Raviomadused ja kasutamine: arnikat kasutatakse enamasti välispidiselt. Venituste, kõõluste vigastuste jne. puhul tuleks kohe teha kompressi arnika alkoholitõmmisega (1spl. 0,5l vee kohta) või vesitõmmisega (loomulikult jälgida, et keha oleks liikumatu). Verevalumi puhul stimuleerib arnika selle taandumist ja paranemist. Eriti kiiresti leevendab valu. Mõjub hästi ka halvasti paranevatele haavadele. Arnikakompressi tuleks eelistada piirituse või äädikakompressidele, kuigi mõnikord võib tekkida allergia.
Suu-ja kõripõletike puhul on arnikaga kuristamine asendamatu. Asi on selles, et ta parandab verevarustust ja niimoodi tõstab limaskestade vastupanuvõimet. Sel puhul lisatakse ½ teelusikatäit arnikatõmmist 1 kl. soojale veele või kuristatakse kurku arnikateega.
Arnikatee: 1-2 tl. kuivatatud arnikaõisikuid valatakse üle ¼ l keeva veega ja 10 min. pärast kurnatakse. Kurku kuristatakse sooja teega. Kompressiks kasutatakse kas sama teed või veega segatult vahekorras 1:1.
Arnikapreparaatide kasutamine (tee, tõmmis) seespidiselt ei ole ohutu, seda ei maksa teha, kuigi arnikal on südamehaiguste ravitoime.
Arnika alkoholitõmmis: kuivatatud õied valada üle 70% piiritusega (1:10). Jätta nii 2 nädalaks. Saadud vedelik filtreerida 10 päeva pärast, et see oleks läbipaistev. Arnikatinktuuri saab osta ka apteegist.
Kasutamine homöopaatias.
Valmistatakse kuivatatud juurtest. Välispidiseks kasutamiseks mõeldud Arnica extern – tehakse aga värskest õitsvast taimest. Arnika on üks tähtsaim vahend homöopaatias, mida kasutatakse haavade kokkukasvamisel. Eriti hästi mõjub arnikasalv veenihaiguste, verevalumite, venituste ja põrutuste puhul.
Arnikat kasutatakse homöopaatias ka reuma ja podagra puhul. Kasutatakse ka kui südametööd ja verevarustust normaliseerivat vahendit, eriti südamepuudulikkuse, ateroskleroosi, samuti stenokardia (rinnaangiin) puhul. Ja lõpuks, arnika annab jõudu taastumiseks pärast raskeid nakkushaigusi. Seda vahendit võetakse enamasti lahustatuna D2-D3 2-3 (kuni 5) korda päevas 3-5(kuni10) tilka. Välispidiseks kasutamiseks lahustatakse 1-2 tl. Arnika extern tinktuuri 0,5 l vees.
Kasutamine rahvameditsiinis: kõik, mis eespool on öeldud arnika kasutamise kohta, kehtib ka kasutamise kohta rahvameditsiinis. Siia võik lisada veel arnikapiirituse, mida tehakse ise erinevate meetoditel ja kasutatakse erinevates piirkondades kompressideks ja määrimiseks kas reuma, podagra, lumbaago, närvivalude, venituste puhul. Kasutada lahjendatult (1tl. 1/4 l vee kohta) kurgu loputamiseks ja kuristamiseks. Maohaiguste, südamepekslemise ja nõrkusetunnuste ilmnemisel antakse sisse paar tilka alkoholilahust, mis lahjendatud eelnevalt veega (vt kõrvaltoimed)
Arnikapiiritus: värsked õied segatakse võrdses osas 30% piiritusega ja jäetakse 14 päevaks seisma. Pärast seda kurnatakse läbi tiheda riide, õisikud pigistatakse kuivaks ja vedelik kurnatakse veelkord läbi.
Kõrvalmõjud: välispidisel kasutamisel võivad ilmneda allergianähud: põletus, villide teke jt. nähud nahal. Sel juhul katkestage koheselt ravi ja pöörduge arstile. Arnika sissevõtmisest tuleks täiesti loobuda, kuna on teada saadud tema kahjulikust mõjust maole, söögitorule ja südamele, aga positiivse tulemusega eksperimente arnika kasutamise kohta seespidiselt on ebapiisavalt.

Eng.: Leafy Leopard`s Bane, American arnica, chamisso arnica, North American arnica. Sven.: Vägarnika. Bot.syn.: Arnica bernardina Greene, Arnica cana Greene, Arnica celsa A.Nelson, Arnica columbiana Greene, Arnica denudata Greene, Arnica elongata Greene, Arnica exigua A.Nelson, Arnica foliosa Nutt., Arnica greenei A.Nelson, Arnica incana (A.Gray) Greene, Arnica kodiakensis Rydb., Arnica lanulosa Greene, Arnica macilenta Greene, Arnica maguirei A. Nelson, Arnica ocreata A.Nelson, Arnica rhizomata A.Nelson, Arnica rubricaulis Greene, Arnica tomentulosa Rydb., Arnica stricta A.Nelson.