Kaamelihain, kammeltee, kummelid, saksa-kanalill, saksaninn, ubinhein, upinhain, valge ätses - heal lapsel mitu nime...
Teekummel kasvab põllu-ja teeservadel ning elamute ümbruses umbrohuna, aga ka aedades kultiveeritava ravimtaimena. Ta on üheaastane rohttaim, peenikese juurega. Vars on püstine, enamasti harunev, paljas, ümmargune, 10-15 cm kõrge. Lehed on kaheli- või kolmeli- sulglõhised teritunud tipmetega. Keelõied valged, 6-9 mm pikad, 2,5-3 mm laiad, vanemalt tagasi käändunud, neid on 10-15; putkõied viiehambalised, kuldkollased; korvõisik 1,5-2,5 cm läbimõõdus, üldkatte lehed piklikud, tömbid, rohelised, kitsa pruunika servaga; õiepõhi algul lame, hiljem kuhikjas, piklik, seest õõnes. Vili — seemnis, 1-2 mm pikk, lendkarvadeta. Õitseb maist - septembrini.
Teekummelit kasutatakse apteekides suurel hulgal. Droogi moodustavad õisikud mitte üle 2 cm pika varrega. Metsikult kasvavatelt taimedelt ei ole võimalik sellises koguses droogi saada, mis meie apteekide vajadust rahuldaks.
1,0 g = 16000 seemet.
Paljundamine: külvatakse kas varakevadel (aprilli lõpp), sügisel (augusti lõpp, septembri algus) või enne külmade tulekut (novembri algus). Reavahe 60 cm. Külvinorm 4 kg hektarile. Seeme saadakse droogi sõelumisel läbi 1-millimeetriste avadega sõela. Kummeli seeme vajab idanemiseks rohkesti valgust ja niiskust. Seetõttu külvi ei kaeta, vaid ainult rullitakse. Kohe pärast tärkamist kõblatakse või kobestatakse reavahed, et umbrohu kasvu ära hoida. Vaheltharimist korratakse umbes kahe-nädalaste vahedega. Kõplamisega eemaldatakse umbrohi vajaduse korral ka ridadelt kuigi seejuures hävitatakse ka kummeli taimi, ei mõjusta see saagi suurust. Hõredamalt kasvanud kummel haruneb tugevasti ja kannab rohkem õisikuid. Sügisel külvatud kummel moodustab külmade tulekuks ainult leheroseti (vars ei jõua veel tekkida) ja talvitub sellisena. Järgmise aasta juuni keskel algab õitsemine. Talve- eelne ja kevadkülv tärkavad alles kevadel, õitsemine algab juuli algul, kevadkülvil juuli keskel.
Saagi koristamine: kui enamik korvõisikuid on puhkenud, alustatakse kogumist. Selleks kasutatakse erilist kammkühvlit, mille piide vahelt õisikud läbi ei mahu. Kammkühvlit hoitakse paremas käes, vasaku käega juhitakse õisikud piidele. Parema käe järsu liigutusega ülespoole rebitakse õisikud varte küljest lahti. Kui seejuures ka varsi kaasa tuleb, rebitakse need veel piidel olevatelt õisikutelt vasaku käega ära. Täitunud kammkühvel tühjendatakse korvi või kergesse kastikesse, kusjuures õisikuid ei tohi kokku suruda. Keskmine tootlikkus kammkühvliga kogumisel on 1,5 kg tooreid õisikuid tunnis. Õisikud paigutatakse võimalikult kiiresti kuivama. Kuivatatakse vilus, hea tuuletõmbusega ruumis, 1 kg kogutud õisikute kuivatamiseks vajatakse 1 m2 pinda. Kultiveerimisel 1- hektarilisel maa-alal peab korraga käsutada olema vähemalt 1000 m2 kuivatamispinda. Kuivatamise jaoks on soovitatav valmistada puitliistudest (2 cm x 5 cm) raamid suurusega 70 cm X 100 cm, põhja materjaliks papp või riie. Raamid võib kuivatusruumi laduda üksteise peale, asetades nende nurkadele 5-10 cm paksused klotsid. Kui raame ei ole, laotatakse õisikud laudadele, paberile, riidele. Kahe nädala möödudes puhkeb kummelipõld uuesti õitsele. Suve jooksul kogutakse õisikuid 3-5 korda. Meie tingimustes saadakse keskmiselt 500 kg kuivatatud õisikuid hektarilt.
Hooldus: kummel ei ole väetiste suhtes nõudlik. Mineraalväetisi antakse tavalistes kogustes. Vältida tuleb suuri koguseid lämmastikväetisi, samuti ka orgaaniliste väetiste käsutamist, mis võivad põhjustada kummeli lamandumist. Kummeli õisikutega on võrdlemisi sarnased kesalille — Tripleurospermum inodorum (L.) Schultz-Bip. (Matricaria inodora L.) ja härjasilma — Leucanthemum vulgare (L.) Lam. (Chrysanthemum leucanthemum L.) õisikud. Mõlemad taimed on meie põldudel tavalised umbrohud. Seetõttu on vaja enne õisikute kogumist kummelipõld läbi kontrollida ja ebaõiged taimed eemaldada. Kummeli õisikupõhi on õõnes, kõigil teistel kummelitaoliste õisikutega taimedel aga täidetud valkja säsiga.
Kasutamine: ravimina kasutatakse õisikuid. Neid kogutakse õitsemise algul, kui õiepõhi ei ole veel võtnud koonilist kuju ja valged keelõied on horisontaalsed. Õied lähevad kiiresti lahti, seepärast kogutakse õisikuid 1-2 päevase vahega. Seemneid korjatakse siis, kui keelõied on närtsinud ja õiepõhi on võtnud koonilise kuju.
Kuivatatakse varikatuse all, hea tuuletõmbusega pööningul või kuivatis temperatuuril kuni +45°C. Lõpuni kuivatamata droog kaotab loomuliku värvuse, muutub pruuniks ja rikneb, ülekuivatatud droog peenestub kergesti ja kaotab raviomadused. Säilitatakse paber- või riidekotis kuivas ruumis l aasta. Droog on iseloomuliku lõhnaga, kergelt mõrkja maitsega. Eeterliku õli sinine värvus on tingitud hamasuleenist, mis tekib destillatsioonil matritsiinist. Õli sisaldab veel 25-45% bisabolooli. Bisabolool ja hamasuleen, kaasa arvatud ka matritsiin, on põletikuvastase toimega. Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja isegi imikutel soole krampide (spasmide) raviks, uriini- ja sapierituse soodustamiseks; eeterlikus õlis sisalduv asuleen rahustab allergianähte.
Tee valmistamisel ühekordseks annuseks võetakse 1 teelusikatäis droogi poole klaasi keeva vee kohta, kogu päeva jooksul tarvitamiseks 1 supilusikatäis droogi 1 klaasi keeva vee kohta. Tee lastakse jahtuda ja kurnatakse enne sissevõtmist. Välispidiselt tarvitatakse kummeliteed kuristamiseks, kompressideks raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu puhul. Kurgu limaskesta põletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. Teekummeli keedist kasutatakse ka vannideks ja juuste pesemiseks. Kummeli eeterlikku õli kasutatakse likööritööstuses. Portselanivabrikud kasutavad kummeli eeterlikku õli portselani värvimisel plaatinakloriidi lahustamiseks. On lubatud kasutada ka lõhnava kummeli õisi, mis annab peaaegu sama väärtusega droogi kui teekummel.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Ravimtaimede kogumise kalender".
Eng.: Sweet False Chamomile, Matricaria, Mayweed. Suom.: Kamomilla. Bot. syn.: Chamomilla recutita (L.) Rauschert, Chamomilla chamomilla (L.) Rydb., Chrysanthemum chamomilla Bernh., Courrantia chamomilloides Sch.Bip., Leucanthemum chamaemelum Lam., Matricaria chamomilla L. var. recutita (L.) Grierson, Matricaria pyrethroides DC.; Matricaria suaveolens L.