Pipar terav "Slonoviy khobot"

Terav paprika "Elevandi tüvi".
Suurepärane suureviljaline sort avatud ja kinnisele maapinnale. Taim on 50-80 cm kõrgune. Viljad on pikliku koonuse kujulised, kumerad, 19-27 cm pikad, 2,5-3,5 cm läbimõõduga, rohekasvalged, seemnete valmimisel punased. Viljad on aromaatsed, väga vürtsikad ning neid kasutatakse värskelt ja kuivatatult suppide, liha- ja kalaroogade maitsestamiseks.
Kasvab väga hästi aknalaual või rõdul.

6 viga mida tehakse paprika kasvatamisel:
1. Võib välistada külvi kastidesse edasise pikeerimisega - selle asemel külvata kohe iselagunduvatesse turbapottidesse (paprikal on nõrk juuresüsteemi regeneratsioon). Kokkuvõttes võib võita 15-20 päeva.
2. Temperatuuri reþiimi mitte järgimine - võib viia kõigi meie jõupingutuste nurjumiseni. Ühtlaste tõusmete saamiseks peab pinnase temperatuur olema +25+30 kraadi piires kuni tõusmete ilmumiseni, aga pinnas ise pidevalt niiske. Pärast massilist tõusmete ilmumist hästi arenenud idulehtede faasis, on lubatud temperatuuri langetamine +15-18 kraadi piiridesse (karastamine) 1-2 päevaks. Edaspidi on parem järgida temperatuuri  +22+25 kraadi piires.
3. Lisavalgustuse puudumine - võib teile kaasa tuua raskused. Lisavalgustamine mõjub istikute arengule soodsalt (päeva pikkus- mitte vähem, kui 12 tundi).
4. Istikute kasvatamine soojades, aga varjulistes kohtades - mis teile edaspidi miskit head ei too. Paprika ei talu varjutamist, pimedas kasvatamine viib istikute väljavenimiseni ja edaspidi avaldub kindlasti negatiivselt saagile (eriti varajasele, õienupud võivad maha langeda).
5. Vale istikute toitmine. Et istutusmaterjal ei jääks kiduraks on vajalik juba 1-2 pärislehe faasis väetamine ammoniumnitraadiga. 2 nädalat enne kasvukohale istutamist on vaja väetada kristalliiniga või muu väetisega, mis sisaldaks NPK-d.
6. On mööda lastud kahjurite ilmumise moment ja korraliku hulka häid paprikaid te enam ei kogu. Lehetäi, lestalised, öölased - on peamised paprika kahjurid. Tuleb jälgida nende ilmumist ja õigeaegselt töödelda istutusmaterjali, mida võib kasvukohale istutada vaid tervena.

Pikeeritud istikud pannakse aknalauale ja aknaklaas kaetakse 1-2 päevaks ajalehega (mõõdukas valgustus). Kastetakse 5-6 päeva tagant korra, nii et kogu pinnas oleks piisavalt märg. Kontrollige, et üleliignet vesi ei jääks seisma – see pidurdab kasvu. Kastmiseks kasutatakse seisnud ja sooja (+25°C) vett. Esimest korda kastetakse 6. päeval pärast pikeerimist. 
Kastmised on soovitav ühildada väetamisega. 
Peenestage 10 munakoort, pange see puru 3- liitrisse purki ja valage üle kuuma veega. Jätke 5-6 päevaks seisma, perioodiliselt segage seda, seejärel aga kurnake ja kastke sellega taimi.
Või siis võtke klaas teepära, pange see koos kuuma veega 3-liitrisse purki, 5-6 päeva pärast kurnake ja kastke taimi.
Kui taimed arenevad aeglaselt, lehed on helerohelised, siis väetage taimi järgmise lahusega: 10l vee kohta võetakse 1 klaas veisesõnnikut ja1 teelusikatäis karbamiidi. Rohelised ilusad taimed vähe laialikasvavate juurtega vajavad samuti väetamist (10l vees lahustatakse 2 spl. superfosfaati ja 1 tl. kaaliumsulfaati).
Samuti on soovitatav puistata potti peenestatud puusütt (1tl. jätkub 2-3 poti jaoks). 
Väetamist ja kastmist teostatakse hommikupoolikuti.
Istutusmomendiks peab istikul olema 8-12 lehte. Kui taimi kasvatatakse kasvuhoones, siis nad istutatakse sinna alates 10. maist. Avamaale istutatakse taimed 1.-5. juunini, aga ka alates 25. maist, sel juhul peab olema võimalik neid kilega katta. Enne istutamist taimi kastetakse, et potist väljavõtmisel säiliks mullapall. 
Maa-ala ettevalmistus ja istutamine: piprale valitakse viljakas, umbrohuvaba ja tuulte eest kaitstud koht. Parim eelvili on kurk, kaunviljad, juurviljad, maitseroheline. Ei soovitata aga istutada kartuli, tomati, füüsali, tubaka ja baklaþaani järel. 
Peenrad peavad olema niiskust säilitavad. Kui pinnas on liivsavi, siis lisage ruutmeetrile ämbritäis kõdunenud saepuru. Savikal tihedal mullal on vajalik maa ümber kaevata, lisada turvast, kõdusõnnikut ja jämedateralist liiva või poolkõdunenud saepuru. Turbamaad soovitatakse „rikastada” kõdusõnniku, jõeliiva ja mättamullaga, arvestades igat ämbritäis 1ruutmeetrile. Liivasel pinnasel kaevatakse maa labidalehe sügavuselt, antakse 2 klaasi puutuhka, 1 spl. superfosfaati ja kaaliumsulfaati ning tl. karbamiidi. Värsket sõnnikut mitte anda!
Peenrad tehakse 30 cm kõrgused ja kuni 110 cm laiad. Pealispind tasandatakse, tihendatakse ja kastetakse (3-4 l/m2) sooja (+35+40°C) sõnnikulahusega (10l vees lahustatakse 0,5l püdelat sõnnikut).
Vahekauguseks taimedele jäetakse 40x45 cm, ridade vaheks 50-60 cm.
Või siis istutatakse ruudukujuliselt (60x60 cm), pannes igasse auku 2 taime. 
Tähelepanu! Kui „pesa” mõõdud on 70x70 cm, siis võib istutada 3 taime. 
Kibepipar istutatakse tihedamalt, taimede vahekaugus reas 25 cm, ridade vahe 45-50 cm. 
Taimi on soovitatav istutada õhtusel ajal. Taimed istutatakse mulda esimeste pärislehtedeni. Lehed ja võrsed on pipral väga haprad, murduvad kergesti, seepärast pange kohe 60 cm kõrgused vaiad, et hiljem saaks taimi siduda. 
Pärast istutamist kaetakse peenar puhta kilega, mis asetatakse 100cm kõrgusele asetatud tugedele. Kui taimed istutatakse välja mai keskel, siis kaetakse nad kahekordse kilega. Kilekate avatakse ainult siis, kui on soe ilm. Ööseks, seda isegi suvel, kaetakse peenar kilega. Kile pole peenardelt tarvis eemaldada, vaid tõsta veidi lõuna või lääne poolt üles.
Esimesed 10-12 päeva pärast istutamist kasvavad taimed tavaliselt aeglaselt (sel ajal taastub juurestik). Et taimed paremini juurduks, kobestatakse (õhu paremaks juurdepääsuks juurestikule). Sel ajal peab kastmine olema mõõdukas. Kuna pipra juurestik asub pindmises mullakihis, kobestatakse mitte eriti sügavalt (3-5 cm) ja samaaegselt kuhjatakse ka mulda.