Murulauk "Praga"

Murulauk "Praga".
Mitmeaastane köögiviljakultuur. Samal kohal annab saaki kolme-nelja aasta jooksul. Sobib kasvatamiseks ka aastaringselt siseruumides. Massilisest tärkamisest kuni pealsete tehnilise küpsuseni 90 päeva. Tiheda lehestikuga, mugilsibul täielikult välja arenemata, leht tumeroheline, õhukese vahakirmega. Poolterava maitsega torujad peened lehed sisaldavad suurel hulgal C vitamiini. Moodustab rohelisest massist põõsa kõrgusega 20-35 cm. Õied roosakaspunase värvusega dekoratiivsed pallid, õitsemise ajal hea meetaim, sobilik ka iluaeda.  Suhteliselt haiguskindel. Õisikuid võib kasutada kuivlilledena. Seemneid pakis 1,8 g (umbes 1000 seemet).

* Murulaugu lehtedes on palju vitamiine ja mineraalaineid, kaaliumi, beeta-karotiini, foolahapet ja magneesiumi, samuti antioksüdante.
Juba ammustest aegadest on murulauk tuttav nii roomlastele kui eurooplastele, kuid aedades hakati teda kultiveerima alles keskajal. Tänapäeval on ta üsna populaarne nii Kesk- kui Lääne-Euroopas. Olles vähem kibe kui harilik sibul, on murulauk mitte ainult suurepärane maitsetaim, vaid ka tänu erksale värvusele suurepärane kaunistus. Teda pannakse nii salatitesse, suppidesse kui liharoogadesse, kuumadesse kastmetesse, pirukatäidistesse, lisatakse soolasele kohupiimale, majoneesile ja teistele külmadele kastmetele, kaunistatakse temaga nii võileibu kui külmi suupisteid. Eriti hindavad teda prantsuse kokad - lisades murulauku nii pasteedile kui võile, aga õisi lastakse tõmbuda äädikas (saadadakse kauni roosa värvusega ja peene omapärase lõhnaga vedelik).
Murulaugu maitse ja lõhn sobib hästi kokku munatoitude, kartuli ja kurgiga.
Murulauk on traditsioonilise prantsuse maitsetaimede segu (fines herbes) kohustuslik koostisosa, kasutatakse kuulsate remulaadi (rémoulade) ja ravigote kastmetes kala ja mereandide juurde. Aga omlett spargli ja kitsejuustuga, mida kaunistavad murulauguõied - on pühadelaua keskne roog.
Hiina murulauguks, aga samuti idamaiseks küüslauguks peetakse inglise keelt kõnelevates maades Ida-Aasiast pärit taime Allium tuberosum. See on laialt levinud Hiinas, teda kasvatatakse ka mitmetes Ida- ja Kagu-Aasia riikides ning tal on tõesti küüslaugu lõhn.

* Murulauk jt. mitmeaastased sibulad annavad kõige varasemat rohelist.
Kasvatades mitmeaastaseid sibulaid eriti avamaal on kergem ja odavam kui mugulsibulat.
Mitmeaastased sibulad: omavad vastupidavust külmadele, armastavad niiskust kuid kõrge pinnavesi hukutab taimed. Sellepärast seisva veega alad ei sobi nende kasvatamiseks. Kasvukoht ei tohi olla liigveega vaid parasniiske kuid teda peab olema võimalus kasta. Mitmeaastaste sibulate kasvukoht peab olema umbrohupuhas, kaitstud külmade põhjatuulte poolt. Nagu mugulsibulgi kasvavad ka need sibulad kergelt savikatel või liivsavimuldadel, rasked savimullad ei sobi. Mitmeaastased sibulad vajavad suurel hulgal toitaineid, eriti lämmastikku kiireks roheliste pealsete kasvatamiseks. Nad on väga tundlikud kõrge mullahappelisuse suhtes, eriti kasvuperioodi alguses. Mitmeaastased sibulad moodustavad kevadel ruttu pealseid ja annavad sibulad mis teisel kolmandal aastal muutuvad tihedaks puhmaks. See viib sibulate nõrgenemiseni ja pealsed muutuvad puiseks. Eelviljadest sobivad neile kartul ja kapsas. Hea on kui enne mitmeaastaste sibulate kasvatamist on eelkultuur koristatud õigeaegselt ja ja põld on hoitud umbrohupuhas. Arvestades seda, et mitmeaastased sibulad kasvavad ühel kasvukohal mitmeid aastaid tuleb anda mulda enne külvi 1 m2-le viljakasse mulda 6-8 kg sõnnikut või turbakomposti ja väheviljakasse mulda 10-12 kg orgaanikat.
Kevadise ja suvise külvu korral viiakse väetis mulda kahes jaos-50% sügisel ja 50% kevadel. Peale orgaanika viiakse sügisel mulda ka mineraalväetised- 20-30 g superfosfaati ja 10-20 gr kaaliumkloriidi 1 m2-le peale koristust. Peale eelvilja kasvatamist kaevatakse muld sügavalt läbi (20-25 sm). Kevadel kaevatakse uuesti 15-18 sm sügavuselt. 1 m2-le antakse 20-30 g ammooniumsalpeetrit ja 10-20 g superfosfaati. Mitmeaastased sibulad mulla happesuse juures kui pH 5,5 kasvatada ei soovitada. Mulla puudulik õhustus juurte moodustamise ajal pidurdab taime kasvu. Sellepärast tuleb peale vihmaperioodi kindlasti mulda kobestada. Eriti hinnatud on murulaugu noored kasvud, mis omavad meeldivat maitset ja aroomi ja mis on peenemad kui mugulsibulal. Murulaugu pealsed sisaldavad 6-13% kuivainet, 2-2,7% suhkrut, 2-2,2% valku. Murulauk on rikas vitamiini C poolest- 100-140 mg/100 g, karotiini- 2,5-5,0 mg/100 g.
Murulauk on hea meetaim, omab insektitsiidset toimet: peletab täisid ja maakirpe tomatitel, nuikapsal ja krüsanteemil. Tänu kenale õite värvusele kasvatatakse murulauku tihti dekoratiivaias nagu ilutaime-lillepeenardel ja äärelillena. Kuivatatud õisi võib kasutada talvistes lilleseades. Kui taime puhmaid ei lase umbrohtuda võib neid kasvatada ühel kasvukohal 10 aastat. Murulaugu lehed on peened torujad, tihti tumerohelised, meeldiva maitsega. Sibulad on piklik-munajad, kaetud kuiva soomusega, hästi paljunevad, 3-4 aastaga moodustub suur puhmas kus võib olla kuni 100 torujat lehte. Juba teisel aastal moodustuvad õievarred mis on 35-45 cm pikad ja lõpevad kerakujulise õisikuga mis on roosa või sirelililla. Kevadel peale lume sulamist saab juba saaki. Kasutatakse toiduks varakevadel kuna suve teisel poolel lehed puituvad. Seemned on väikesed, tõusmed peened. Rohimine on keerulisem kui teistel sibulaliikidel. Harrastusaednikel on parem teda paljundada puhma jagamise teel.
Murulauku on kahte liiki : vene (alpi) tugevalt hargnev, lehed väikesed, pikkusega 20-25 cm, 3-4 mm laiused, nõeljad ja siberi murulauk -hargnevus nõrk, lehed pikkusega 40-50 cm, laius 8 mm.
Alpi murulaugu sordid: Pariisi, Bogemia, Crokus.
Siberi murulaugud: Medonos, Chemal. Kasvatatakse ka kohalikke populatsioone.
Murulauku kasvatatakse ainult mitmeaastasena. Mulla niiskus omab väga suurt tähtsust. Mitte pikk kuivaperiood 1-3 päeva muudab torujad lehed puiseks,väheneb suhkru sisaldus. Murulaugu istutusskeem:taimed istutatakse peenrale 3-4 reas, taimedevahe 20-30 sm, reavahe 30-40 sm. Kuna taimed muutuvad aastatega laiadeks puhmasteks. Murulauku tuleb eriti esimesel aastal hoolega hooldada eriti külvi puhul õigeaegsel kuna väikesed taimed umbrohtuvad kergesti. Järgnevatel aastatel kasvavad puhmad kiiresti ja pole umbrohu ohtu. Teise aasta kevadel tuleb taimi harvendada eemaldades osa puhmast koos juurtega enne õitsemist. Peale igat saagikoristust tuleb taimi väetada lämmastikväetisega, aga sügisel tuleb taimi kuu enne püsivate külmade saabumist väetada fosfor-kaali väetisega. Tema sibulad kerkivad mullapinnale. Sellepärast tuleb neid pidevalt katta mullaga mis on umbrohupuhas, et ära hoida umbrohtumist või mullata. Taimedelt millelt tahame koguda saaki tuleb eemaldad õievarred kuna nende ilmumine vähendab saaki ja kvaliteeti ning nõrgestab taime. Saaki kogutakse suve jooksul 2-3 korda kui nad on vähemalt 20-25 cm kõrgused. Tiheda koristuse korral pidurdub õitsemine ja nende pealsed on õrnemad. Ühelt ruutmeetrilt saadakse ühe korjega 1-1,5 kg pealseid. Ka talvisel ajal võib murulauku kasvatada roheliste pealsete saamiseks. Ta kasvab kiiresti, annab saaki ka tubastes tingimustes. Selleks tuleb istutada puhmad kasti või lillepotti, istutades nad vähemalt 4-5 cm sügavusele.

Murulauk. Eng.: Chives. Suom.: Ruohosipuli, ruoholaukka. Sven.: Gräslök. Bot.: Allium schoenoprasum L.