Teie ostukorv on tühi.
Mõrsjalill ohtene "Bremen"
Uus
Ohtene mõrsjalill "Bremen" - Gaillardia aristata.
Mida rohkem lõikad, seda rohkem õitseb!
Väga ere, ilus mitmeaastane taim lõikelilleks ja rühmadena peenarde ääristamiseks. Taim õitseb teisel aastal.
Ameerika looduses on tuntud ligi 25 erinevat sorti mõrsjalille. Ühe või mitmeaastased taimed. Varred sirged kõrgusega kuni 90 cm. Lehed lihtsad, ovaalsed, kergelt hambulised paiknevad lehel korrapäraselt vaheliti. Korvõisik paikneb õievarrel. Äärmised õielehed keeljad, kolmetised, purpurpunased, kollased või kirjud. Keskmised torujad õielehed purpurpunased.
Mõrsajalill on üks kirevaimaid mitmeaastasi taimi, kasutamiseks aias või kimbus, mis õitseb suve algusest kuni sügiseni. Moodustab juurelähedase roseti karvadega kaetud lehtedest ja tugeva kõrge varre – õisikukandja, mis lõpeb suure, kontrastvärvides korvõisikuga. Mõrsjalill on kaunis peenra keskel, rühmana murus ja seisab küllaltki kaua vaasis.
Agrotehnika: kasvatatakse ette istikutest (siis õitseb esimesel aastal) kui ka seemnete otsekülviga peenrasse juunis-juulis (õitseb järgmise aastal). Seemned külvata mitte sügavamale kui 0,5-1 cm. Mõrsjalillele sobib igasugune aiamuld päikeselises kohas.
1,0 g = 360 seemet.
* Gaillardia aristata on mitmeaastane taim. Varred sirged, veidi longus, kõrgus kuni 75 cm. Vajab sidumist. Lehed piklik- ovaalsed, tervete äärtega või hambulised. Äärmised õielehed keeljad, eredavärvilised kollastes, oranþides toonides. Sisemised torujad kollased, purpursed. Õitseb alates juunist. Kultuuristatud 1912 a.
Taim on valgustarmastav. Eelistab kerget kuiva mulda. Niiskel kohal võib hukkuda. Vajab mõõdukat kastmist ja väetamist vähemalt kolm korda suve jooksul. Enne külmade saabumist lõigata varred maha, kasta vajadusel ja kobestada. Taim vajab kerget kuiva talvekatet.
Paljundatakse puhma jagamise teel, juure- või varrepistikuga, seemnetega. Puhmast võib jagada või ümber istutada kevadel või sügisel. Mitte jagada väga väikesteks osadeks, kuna on aeglase kasvuga. Seemned külvata peenrasse kevadel või sügisel. Tõusmed ilmuvad 12-16 päeva pärast. Istikud pikeeritakse peenrasse vöi külmkasvuhoonesse. Kasvukohta istutatakse augustis -septembris. Noored taimed hakkavad õitsema teisel aastal. Ühel kohal võib kasvada 3-4 aastat. Sügisel võib mõned õievarred jätta kasvama ja kevadel puistata seemned peenrasse. Hiljem istutada laiali. Kasvatatakse grupina peenras. Kasutatakse lõikelilleks. Parimad naabrid on karikakrad.
Mida rohkem lõikad, seda rohkem õitseb!
Väga ere, ilus mitmeaastane taim lõikelilleks ja rühmadena peenarde ääristamiseks. Taim õitseb teisel aastal.
Ameerika looduses on tuntud ligi 25 erinevat sorti mõrsjalille. Ühe või mitmeaastased taimed. Varred sirged kõrgusega kuni 90 cm. Lehed lihtsad, ovaalsed, kergelt hambulised paiknevad lehel korrapäraselt vaheliti. Korvõisik paikneb õievarrel. Äärmised õielehed keeljad, kolmetised, purpurpunased, kollased või kirjud. Keskmised torujad õielehed purpurpunased.
Mõrsajalill on üks kirevaimaid mitmeaastasi taimi, kasutamiseks aias või kimbus, mis õitseb suve algusest kuni sügiseni. Moodustab juurelähedase roseti karvadega kaetud lehtedest ja tugeva kõrge varre – õisikukandja, mis lõpeb suure, kontrastvärvides korvõisikuga. Mõrsjalill on kaunis peenra keskel, rühmana murus ja seisab küllaltki kaua vaasis.
Agrotehnika: kasvatatakse ette istikutest (siis õitseb esimesel aastal) kui ka seemnete otsekülviga peenrasse juunis-juulis (õitseb järgmise aastal). Seemned külvata mitte sügavamale kui 0,5-1 cm. Mõrsjalillele sobib igasugune aiamuld päikeselises kohas.
1,0 g = 360 seemet.
* Gaillardia aristata on mitmeaastane taim. Varred sirged, veidi longus, kõrgus kuni 75 cm. Vajab sidumist. Lehed piklik- ovaalsed, tervete äärtega või hambulised. Äärmised õielehed keeljad, eredavärvilised kollastes, oranþides toonides. Sisemised torujad kollased, purpursed. Õitseb alates juunist. Kultuuristatud 1912 a.
Taim on valgustarmastav. Eelistab kerget kuiva mulda. Niiskel kohal võib hukkuda. Vajab mõõdukat kastmist ja väetamist vähemalt kolm korda suve jooksul. Enne külmade saabumist lõigata varred maha, kasta vajadusel ja kobestada. Taim vajab kerget kuiva talvekatet.
Paljundatakse puhma jagamise teel, juure- või varrepistikuga, seemnetega. Puhmast võib jagada või ümber istutada kevadel või sügisel. Mitte jagada väga väikesteks osadeks, kuna on aeglase kasvuga. Seemned külvata peenrasse kevadel või sügisel. Tõusmed ilmuvad 12-16 päeva pärast. Istikud pikeeritakse peenrasse vöi külmkasvuhoonesse. Kasvukohta istutatakse augustis -septembris. Noored taimed hakkavad õitsema teisel aastal. Ühel kohal võib kasvada 3-4 aastat. Sügisel võib mõned õievarred jätta kasvama ja kevadel puistata seemned peenrasse. Hiljem istutada laiali. Kasvatatakse grupina peenras. Kasutatakse lõikelilleks. Parimad naabrid on karikakrad.
Eng.: Blanket flower (common gaillardia). Suom.: Syyssädekukka. Sven.: Kokardblomster. Bot.syn.: Gaillardia grandiflora.
