Keskvarajane külmakindel peasalati sort. Seemned külvatakse juuli alguses, et sügisel saaki korjata.
Oma omaduste poolest on rooma salat sarnane hiljavalmivate peasalati sortidega, kuid erineb nendest vähenõudlikkuse,
putkumise suhtes vastupidavuse ning pikaajalise säilitamise poolest.
Rooma salat on külmakindel, hästi karastatud istik kannatab temperatuuri langemist kuni -3°C-ni.
Kuid peade moodustumise ajal mõjub kõige kergemgi öökülm negatiivselt taime edasisele kasvule.
Rooma salat on väga nõudlik valguse suhtes, kuigi võib kohaneda väga kerge varjulisusega.
Varjulised kohad talle ei sobi, kuna ebapiisava valguse korral on pead väikesed ja väga hõredad.
Nii nagu kõik peasalatid, on ka rooma salat nõudlik mullaniiskuse suhtes, kuid ei talu liigniiskust, ning pikad vihmaperioodid viivad lõpuks taime mädanemiseni.
Samal ajal mõjub niiskuse puudus mullas pea suurusele ja tihedusele ja võib esile kutsuda taime enneaegse varrestumise. Seejuures muutuvad ka lehed mõrkjateks.
Eng.: Cos lettuce. Suom.: Sidesalaatti. Sven.: Romersksallat, Romansallat, cossallat och bindsallat. Bot. syn.: Lactuca sativa longifolia.
* Selle taime kodumaa on Kosi saar Kreeka arhipelaagist, seepärast ei kutsuta teda ilmaasjata Inglismaal "kosi-salatiks".
Bioloogiliste omaduste poolest on ta väga sarnane peasalatile, kuid erineb viimasest lehtede ja pea kuju poolest.
Lehtede värvus kõigub helerohelisest kuni tumedate, hallikas-rohelisteni, lehed on püstised, karmid, kuni 30 cm pikkused ja
kuni 12 cm laiused, lihakad, krõmpsuvad, mahlased, suunaga vertikaalselt üles.
Lehed moodustavad suured, kohevad pead, mis on piklik-ovaalse kujuga, mõnikord on kaks pead ühes rosetis.
Taim ise suudab väga nõrgalt pead moodustada, selleks, et see paremini õnnestuks, tehakse seda kunstlikult, sidudes lehed taime keskosa pealt kokku.
Need pead on hämmastavalt kõrgete maitseomadustega, ning neid tarvitatakse rohkelt USA-s ja Lääne-Euroopa maades.