0 arvamust  |  Lisa arvamus
Thymus serpyllum L.
Tootja: Semo
Pakendis:0,15 g
Saadavus:Laos
1.64€
Maksudeta: 1.35€
Nõmm-liivatee - Thymus serpyllum.
Mitmeaastane taim roomavate võrsetega, kõrgus 10-15 cm. Huulõieliste sugukonnast. Lehed pisikesed, lantsetjad, kuni 1 cm pikkused. Õievarred 10-15 cm pikkused. Õied roosakas-lillad, kobaras. Õitseb juulis-augustis 25-30 päeva. Moodustab tiheda laiuva igihalja vaiba. Eelistab päikeselist kasvukohta, vett läbilaskvat ja mittehappelist mulda. Seeme külvatakse kevadel aprillis-mais või enne talve tulekut.
Kasutatakse pinnakattetaimena kiviktaimlas, tugimüüridel, ääristaimena, omab väärilist kohta bordüürides, kiviktaimlates ja aiateekeste servades.
Moodustab tihedad padjandid, mis on rikkalikult kaetud roosakas-lillade õitega, mis kuumadel suvepäevadel õhkuvad ebatavalist hurmavat aroomi. Nõmm-liivatee õitseb pikaajaliselt ja rikkalikult, ta on vastupidav haigustele ja kahjuritele, ei karda tallamist ja on suurepärane meetaim.
Külv: varakevadel avamaale (aprillis), jättes ridadevaheliseks kauguseks 35 cm. Esimese pärislehe faasis taimed harvendatakse, jättes taimedevaheliseks kauguseks kuni 20 cm. Istikute saamiseks külvatakse märtsi lõpus. Avamaale istutatakse taimed 60 päeva vanuselt, skeemi 60x20 cm järgi.
Nõmm-liivatee eelistab viljakat, neutraalse happesusega mulda. Ühel kohal kasvab kuni 5 aastat.
Hooldus: seisneb kobestamises, rohimises, kastmises ja pealtväetamises (eriti õitsemise perioodil).

Nõmm-liivatee, Thymus serpyllum

* Liivatee - mitmeaastane poolpõõsas kõrgusega kuni 30 cm. Noored võrsed omavad meeldivat aroomi ja kergelt kibedat maitset, sisaldab eeterlikke õlisid, mineraalsooli, orgaanilisi happeid. Liivateed kasutatakse kulinaarias toitude maitsestamisel, ravimtaimena tõmmiste ja kompressidena, aga samuti ka aia kaunistamiseks kui dekoratiivset taime. Liivatee on hargnev püstine põõsas. Varred on hallikad poolpuitunud, neljakandilised. Lehed on väikesed kinnitudes väikeste raagudena varrele, piklik-lapikud, servad allapoole pöördunud, pealt siledad, altpoollt hallikas-valged väikeste karvakestega, õied on väikesed kahetised, helevioletsed või roosad, kogutud varre ülemises osas pikkadesse õisikutesse. Õis on kahetine, kellukese moodi, ülevalt kaetud lühikeste karvakestega. Lehed ja õied eritavad eeterlikku õli ja on kaetud karvakestega. Vili - neli pähklit. Õitseb juunis-juulis.
Kodumaa - Vahemeremaad. Lõuna - Euroopa maades võib esineda looduses igihalja põõsana. Kasvatatakse ka Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Venemaa lõunaosas, Ukrainas, Moldaavias ja Kesk-Aasias.
Kasvatatakse koos teiste ravimtaimedega. Kogutakse ürti (lehed varred ja õied) juunis-juulis. Peale eeterlike õlide sisaldab ka erinevaid happeid, flavonoide ja mineraalsooli ning fenooli (mida on rohkem, kui piparrohul), mis on antiseptik, desinfitseeriv ning hävitab baktereid. Liivateed hindasid väga kreeklased, roomlased ja egiptlased, kui ravim- ja maitsetaime. Liivatee preparaate (tõmmist, ekstrakte, eeterlikke õlisid) kasutatakse meditsiinis desinfitseeriva ainena nahahaiguste vastu, maksa, soolestiku ja süljenäärmete haiguse korral, radikuliidi valude korral, valuvaigistajana, krampide vastu, bronhiidi puhul, kopsuhaiguste puhul. 
Radikuliidi korral tehakse liivatee vanne. Samuti reuma korral. Lastele antakse teed unetuse puhul. Tavaline liivatee on hea maitsetaim. Teda lisatakse salatitesse, suppidesse, liha ja kalatoitudele, köögivilja - ja munatoitudele, tomatite, kurkide ja õunte konserveerimisel.
Liivatee omab meeldivat lõhna ja kergelt mõrkjat maitset. Kõige aromaatsem on liivatee õitsemise algperioodil, siis tulebki teda talveks koguda, kuivatada ja säilitada suletud anumas. 2 spl.ürdile lisada 2 klaasi keeva vett ning lasta seist 1 tund, kurnata. Juua 1/3 klaasi 3 korda päevas enne sööki. 

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Lõhnavad iluaiad" (1 osa)
                                                                       ( 2 osa ).

Thymus serpyllum, Nõmm-liivatee
Nõmm-liivatee. Eng.: Wild thyme, Creeping thyme, Breckland thyme. Suom.: Kangasajuruoho. Sven.: Backtimjan.

Ta on üks vanemaid ravimtaimi...
Kloostrite aedades kasvatatakse juba sajandeid. Tal on tugev toime köha vastu. Liivatee vann mõjub hästi närvisüsteemile ja naha hooldusele. Külmetuse alguses mõjub hästi liivatee vann, ekstrakt või tõmmis. Kaks tassitäit kuiva ürti valatakse üle 2 liitri kuuma veega ja segu aetakse keema, hoitakse suletult 10 minutit ja kurnatakse ning valatakse vannivee hulka. Peale vanni võtmist end ei kuivatata vaid pannakse selga hommikumantel ja ja minnakse voodisse sooja teki alla. Mõjub hästi vere varustusele. Liivatee vanne ei soovitata võtta rohkem kui 1 kord päevas. Võib teha ka liivatee auru mida hingatakse sisse suu kaudu. Leevendab nohu ja köha. Liivatee vannid on imepärane ravim.

* Raviks kasutatakse tüümiani ürti.
Ürt sisaldab mõru-ja parkaineid, triterpenoide, kummi, vaiku, flavonoide, orgaanilisi happeid, eeterlikku õli, mineraalsooli.
Nõmm-liivatee on sedatiivse, valuvaigistava, spasmide vastase, köha vaigistava, põletikuvastase, haavu parandava ja kergelt und soodustava toimega.
Tüümiani tõmmis ja keedus soodustavad higi eritumist, stimuleerivad hingamist ja köharefleksi, soodustavad valu vaibumist kõhus, normaliseerivad seedimist, gaaside väljumist, soolestiku mikrofloora normaliseerimist; teda määratakse kopsu aktinomükoosi korral ja kui desinfitseerivat vahendit meteorismi ja kõhulahtisuse puhul, samuti ussnugiliste vastase vahendina.
Praktilises meditsiinis kasutatakse keedust ja vedelekstrakti günekoloogiliste haiguste, neurooside komplekses ravis ja rehabilitatsioonis, samuti laktogeense, köhavastase vahendina, valuvaigistava vahendina radikuliidi ja neuriidi korral, laste läkaköha ja polüartriidi puhul. Tõmmist kasutatakse pareesi, radikuliidi ja alkoholismi raviks.
Stomatoloogias kasutatakse tüümiani ekstrakti keele haavandite korral lastel. Tõmmis: stomatiit ja angiin.
Otorinolarüngoloogias – tõmmist: subtroofilise riniidi ja rinofarüngiidi, operatsioonijärgsel perioodil tonsillektoomia korral. Segudes: bronhiidi, bronhiaalastma, günekoloogiliste haiguste, neurodermiidi ja ekseemi korral.
Rahvameditsiinis kasutatakse tõmmist seespidiselt kui köha vaigistavat, põletikuvastast vahendit. Tüümiani kasutatakse ka ägedate külmetushaiguste, kopsutuberkuloosi, õhupuuduse, bronhiaalastma, mao- ja soolestiku koolikute, kõrvetiste, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite, meteorismi, kõhukinnisuse, palaviku, peavalude, laste nakkushaiguste, emfiseemi ja kopsu aktinomükoosi, dismenorröa, kõrvapõletiku, verevalumite, pea dermatomükoosi korral, samuti kui haavu parandavat, diureetilist ja ussnugiliste vastast vahendit, aga ka vannivee aromatiseerimiseks.
Nõmm-liivatee pulber on hea vahend minestamise korral.
Tüümian mõjub organismile üldtugevdavalt, eriti intensiivse vaimse töö korral, unetuse puhul. Tüümiani tõmmisega tehtud vannid ja kompressid, aga samuti ürdiga täidetud padjakesed (mähised) on kasutusel kui valu vaigistavad vahendid liigeste reuma, verevalumite ja tursete puhul.

! vastunäidustatud südametegevuse puudulikkuse, maksa ja neeruhaiguste, mao-ja kaksteistsõrmiku haavandite korral.

Rahvameditsiin soovitab tüümiani ürti segus kalmuse risoomi ja noorte männikäbidega vahekorras 1:1 valmistada tõmmis, mida juua öise kusepidamatuse korral. 15 g segu 1 klaasi keeva vee kohta, lasta kuumas praeahjus 2 tundi tõmbuda, kurnata ja võtta sisse ¼ klaasi 2-3 kuu vältel.

1 spl ürti 1 klaasi keeva vee kohta; lasta suletud nõus 1 tund tõmbuda, kurnata. Võtta sisse 1 spl 4-5 korda päevas kui köha- ja põletiku vastast vahendit.

2 spl ürti 0,5 l keeva vee kohta, lasta suletud nõus 1-2 tundi tõmbuda, kurnata. Võtta sisse ½ klaasi 4 korda päevas enne sööki neuroosi korral.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.