Varajane sort, salatikurk. Vili pikkusega 18-21 cm, sile koor, vili mõruvaba.
* Soojalembeliste kultuuride (kurk, tomat, paprika, baklažaan) seemneid on külmakindluse tõstmise ja järskudele temperatuuri muutumistele vastupidavuse suurendamise eesmärgil kasulik karastada. Vanasti viisid aednikud punsunud või tärkama hakkavad seemned külma kambrisse ja hoidsid seal mõned päevad, alles hiljem külvasid. Nüüdisajal on aednike seas levinud kaks moodust soojalembeliste kultuuride karastamiseks.
Punsunud seemneid hoitakse mõned päevad +18+20 kraadi ja 0 kraadi juures või külmutatakse lühiajaliselt.
Esimese mooduse puhul pannakse seemned marlist kotikesse, leotatakse vees (kurki kuni 6 tundi, tomatit kuni 12 tundi), seejärel lastakse vesi ära nõrguda. Punsunud kurgi seemned, milledel mõnel on juba ka idud jahutatakse –1 kraadini (pannakse külmkappi ja hoitakse seal 12-18 tundi), siis võetakse kapist välja ja jäetakse toatemperatuurile (+18+20 kraadi) 12-16 tunniks. Üldiseks vahelduvate temperatuuridega karastamise kestuseks on hea kvaliteediga seemnete puhul kolm ööpäeva, halva tärkamisprotsendiga seemnete puhul 5-7 päeva. Tomati seemnete puhul võib temperatuuri langetada -1-5 kraadini, pipra, arbuusi ja meloni seemnete puhul -1-3 kraadini. Tomati puhul on vahelduvate temperatuuridega karastamise kestus 10-12 päeva.
Karastamise käigus tuleb hoolikalt jälgida temperatuuri ja niiskuse režiimi. Tähtis on, et seemned ei hakkaks hallitama, ei roiskuks ega kasvaks edasi. Lühiajalise külmutamise korral jäetakse kurgi punsunud seemned külma, +2+3 kraadilisse ruumi kuni 20 päevaks, tomati seemned 3-5 päevaks +3 kraadi juurde.
Karastatud seemneid võib välja istutada tavalisest varem. Kui karastatud seemnetest tomatid ja kurgid hakkavad kasvama +13+14 kraadi juures, siis peale külmutamist kurk +10°C ja tomat +8°C juures. Sellised taimed taluvad paremini ebasoodsaid temperatuuritingimusi, kasvavad ja arenevad paremini ja on haiguskindlamad.
Karastamise olemus seisneb selles, et taime kudedes väheneb vee hulk ja suureneb kolloidide sisaldus. Lühiajalise külmutamisega tekitatakse stressi olukord, toitainete vahetus viiakse uuele tasandile, rakumahladesse koguneb suhkur ja teised süsivesikud, suureneb protoplasma sitkus, vähem energiat kulutatakse hingamisele. Kokkuvõttes suurendab see taimede vastupidavust külma mõjule.