Daalia "Mignon" (mix)

Jorjen "Mignon" (värvide segu).
Hea valik aeda, rõdule või terrassile.
Hinnatakse rikkaliku ja kauakestva õitsemise poolest kuni külmadeni.
Suvelill kõrgusega 35-45 cm. Liht- ja pooltäidisõied läbimõõduga 6-8 cm. Õitsemine algab 2-3 kuud peale külvi ja jätkub sügiseste külmadeni.
Eriti kaunis kasvades suure grupina.
Agrotehnika.
Taim eelistab päikeselist kasvukohta, mulla suhtes vähenõudlik. Seemnete külv märtsis-aprillis külvikasti. Külvi sügavus 0,5 cm. Temperatuuril +18°C ilmuvad tõusmed 7-14 päevaga. Istikud pikeeritakse 2-3 kaupa pottidesse ja hoitakse mõõdukal temperatuuril. Avamaale istutatakse taimed mai lõpus- aprilli alguses jättes vahekauguseks 30-40 cm. 
1,0 g = 110-120 seemet.
Pakendis seemneid 1,5 g.

* Võib-olla olete te tähele pannud, et need mehed, kellele ei ole võõras aias askeldamine, valivad tihti aeda daaliaid- kuid milleks?
Daalia iseloom on pigem mehelik. Õis suur, tugev, ambitsioonikas- domineerib selgelt teiste lillede seas. Kõikjal maailmas kutsutakse seda taime daaliaks, ja ainult Venemaal- georgiiniks. Arvatakse, et see pole juhus.
Mehhikost Euroopasse toodi võõramaise taime seemned, mida kohalikud kutsusid "akokotli´ks". Madriidi botaanikaaia direktor A.Kavanill kes pani esimesena seemned kasvama, nimetas taime daaliaks (Dahlia), Šveitsi botaaniku A.Dali auks. 1803-ndal aastal andis Saksa botaanik Karl Ludvig Vilden daaliale teise nimetuse - georgiin (Georgina), oma sõbra, Peterburi botaaniku Johann Gotlib Georgi auks. Kaks nimetust eksisteerisid koos, kuid ametlikuks ja prioriteetseks kujunes daalia, kõikjal peale Venemaa. 
Suhtumine on alati olnud erinev, kuid isegi need, kes peavad daaliat pisut jahedaks, peavad nõustuma, et see on üks kõige mitmenäolisem taim. Sellist õiekuju mitmekesisust ei kohta just sageli. Seepärast jaotatakse daaliad õiekuju tunnuste poolest järgmistesse rühmadesse:
* lihtsad, üherealised või mittetäidisõielised sordid. Õisiku tsentrit täidavad torujad õied, nende ääres, ühes reas on kroonlehed, tavaliselt mitte üle kaheksa.
* anemooni sarnased sordid. Torujad õied hõivavad terve õisiku keskosa, ja tõusevad mütsikesena kroonlehtede peale, asetsedes ühes või kahes reas.
* kraekujulised sordid. kroonlehed paiknevad kahes ringis: välimised laiad, ovaalsed või kergelt tipust teravnenud; sisemise ringi kroonlehed on väiksemad, keerdus, kitsad, sageli teist värvi. Need kroonlehed lamavad, nagu krae ümber lille südamiku, siit ka selline nimetus.
* pojengikujulised sordid. Pooltäidisõisikud, laiad kroonlehed paigutatud kahte või rohkemasse ritta.
* kaktusekujulised sordid. Kroonlehed rulluvad torusse mitte vähem kui pooles pikkuses. Osadel sortidel on kroonlehed rullunud täies pikkuses. Sorte, millel kroonlehed pole mitte üksnes rullunud, vaid ka koolutatud, nimetatakse krüsanteemikujulisteks sortideks.
* kerakujulised sordid. Kerakujuliste või poolkerakujuliste sortide õisikutes on kroonlehed üle poole ulatuses rullunud, kuid iga kroonlehe äär on vaba, kumer. Õisikute diameeter 7-20 cm.
* pompoonsed sordid. Õisik kerakujuline, täidis, rullunud torusse, kroonlehed omavad vaba, ovaalset serva, ja paigutatud korrapäraste ringidena.
* dekoratiivsed sordid omavad täidisõielisi õisikuid, suurte, ovaalsete, teravate või koolutatud kroonlehtedega.
* vesiroosi kujulised sordid meenutavad vesiroosi õisi. Kroonlehed on paigutunud mitmesse ritta, ühetüübilised, sageli kergelt nõgusad.

 

Eng.: Dahlia. Suom.: Daalia. Sven.: Dahlia.