Härjasilm suureõiene

* Suurim erinevus teistest sellel liigil ja tema sortidel on hiliseim õitsemine. Eestis alustavad nad õitsemist mitte varem kui juuli esimesel dekaadil. Erineb eriti pika õitsemisajaga juulist külmadeni. See on seletatav sellega, et uued võrsed arenevad kogu kasvuaja jooksul. Selline rikkalik katkematu õitsemine võtab taimelt palju jõudu ja teeb ta ebasobivatele ilmastikutingimustele vähe vastupidavaks. Kasv ja uute võrsete ilmumine kogu kasvuajal on omane mõneaastastele taimedele. Sellepärast kasvatatakse seda karikakart praktikas kui kaheaastast taime. Kultuuris 1816. aastast.
Kasvukoht: hästi valgustatud koht. Varjus kasvades väheneb taime areng ja õitsemine. Karikakar talub halvasti valguse puudust.
Kasvumuld: muld peab olema viljakas, haritud 25-30 cm sügavuselt, küllaldaselt niiske. Vaeses pinnases ja niiskuse puuduses jäävad õied väikeseks. Rasketele ja lahjadele muldadele lisatakse 15 kg hästikõdunenud orgaanilist väetist 1 m3 mulla kohta. Ei talu liiga kerget liivmulda, rasket savimulda ega märga kasvukohta. Üliniisketes kohtades haigestub sageli seenhaigustesse ja vananeb kiiremini.
Hooldus: igal 3-4 aastal tuleb puhmast jagada väiksemaks, muidu taim hukkub. Karikakar reageerib kiiresti väetamisele, eriti sõnnikuga, ka värskega. Niiskes pinnases muutuvad karikakra õied suuremaks ja õievärv erksamaks. Nende jaoks on väga tähtis õigeaegne kastmine. Kuival ajal vajab ta kastmist, eriti õitsemise ajal. Niiskuse hoidmiseks pinnases on soovitav taime ümbrus multšida. Parim on kasutada puukoore multši, võib ka laaste või muru haket. Peale õite närbumist on soovitav need ära lõigata, kuna nad muutuvad kiiresti inetuks ja rikuvad kogu taime väljanägemise. Heades kasvutingimustes võib karikakar teistkordselt õitseda. Erilist tähelepanu tuleb pöörata taimede talveks katmisele. Seda eriti suureõieliste ja topeltõieliste vormide puhul. Kuivade lehtede kihi paksuseks võtta mitte vähem kui 10-15 cm. Varakevadel kate eemaldada kiiresti, et taimed ära ei hauduks.
Haigused ja kahjurid: karikakar võib haigestuda varremädanikku, närbumistõppe,  roostetõppe, eba- ja tavalisse jahukastesse, teda kahjustavad juure parasiidid. Eriti tihti haigestuvad nad niiske ilmastiku korral seenhaigustesse. Lehtedele ilmuvad tumepruunikad laigud. Haiguse ilmnemisel pritsida taimi 1% bordoo vedelikuga. Pritsimist korrata 3-4 korda 10 päevaste vahedega. Võib puistata põõsad üle tuhaga, aga kui on väga tugev kahjustus, lõigata pealsed maani maha ja põletada. Reeglina on uued võrsed kahjustamata.
Paljundamine: seemnetega, juurika jagamisega ja pistikutega. Seemned külvatakse kevadel kasvuhoonesse istikute saamiseks või sügisel avamaale. Kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed 18-20 päevaga. Taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Kui tavalistel karikakardel on palju seemneid ja seemnest kasvatamisel säilivad järglastel samad omadused, siis täidisõielised annavad väga vähe seemneid. Puhmik jagatakse kevadel väikesteks osadeks, mis istutatakse vahekaugusega kuni 30 cm. Sügisese jagamise järel hukkub talvel palju taimi. Alguses vajavad kuivade ilmade korral kastmist. Pistikutega jagamiseks kasutatakse väikesi juurelähedasi rosette, lõigates neid nii, et lehed ei langeks laiali. Parem on neid juurutada suve teisel poolel. Ühel kasvukohal kasvavad üle viie aasta.
Partnerid: ilus on kooslus kellukatega, rukkilillede ja kukekannustega. Karikakart võib tihti näha mitmeliigilistes peenardes, niinimetatud miksborderites. Ilusa kujuga puhmas ja pikk  õitsemine teevad  taime asendamatuks. Eriti ilus on kevadel koos roosa püreetrumiga. Selline  valge-kuldne-roosa grupp koos ereda punase mooniga on parim kaunistus aias.