Keskvarajane sort (tõusmetest valmimiseni kulub 32-38 päeva). Kasvab õitsemiseni 70-104 päevaga. Saagikas: 5-6 kg/m2. Taimed kõrged. Ühe taime keskmine lehemass kaalub u. 38 g. Haiguskindel.
Mitu seemet tilli 1 grammis - 500-600 seemet.
Eng.: Dill. Sven.: Dill. Suom.: Tilli. Bot.: Anethum graveolens.
Millal tilli külvata.
Teda külvatakse eri aegadel ja jälgitakse, et muld oleks niiske. Tilli võib külvata isegi talve alla oktoobri lõpus-novembri alguses. Võib külvata varakevadel kohe kui lumi sulab. Siis on külvinorm 10 g/m2-le. Tavalise külvi korral mais ja suvel külvatakse 5 g/m2-le, põõsastilli 2 g/m2-le. Talve alla külvil ja kevadisel varsel külvil on hea külvid katta, et hoida ära suured külmad. Tilli võib kasvatada teiste kultuuride vahel kuid parem on siiski omaette peenral. Selleks külvatakse teda ridadena. Ridade vahe on 20-25 cm ja taimede vahe 2-3 cm.
Kas seemneid on vaja leotada?
Et saada kiiremini ja ühtlasemaid tõusmeid võib leotada kuid külvil tuleb jälgida, et ka muld oleks kogu aeg niiske muidu seemned hävivad. Seemneid võib idandada ka niiske lapi vahel. Tõusmete ilmumiseni külve kastetakse ja rohitakse. Esimesed 2-3 nädalat kasvavad nad väga aeglaselt ja võivad umbrohtuda. Tilli võib kasvatada avamaal kuid kile all saab saagi kiiremini.
On tähtis, et augustis kui soolatakse ja konserveeritakse köögivilju valmiksid ka tilli õisikud.
Tilli kasvatada pole raske kuid on vaja teada mõningaid iseärasusi. See kultuur vajab kobedaid viljakaid muldi. Halvasti kasvab ta rasketel ja tihedatel muldadel. Ei talu kõrget põhjavett ja õhu puudulikku liikumist. Taim omandab kollakas-lilla värvuse. Peale vihma ei tohi lasta tekkida mullakoorikul, see takistab õhu juurdepääsu juurtele.