Teie ostukorv on tühi.
Aeduba põõsas "Merveille de Piemonte" (90 g)
Phaseolus vulgaris subsp. vulgaris var. nanus (L.) Asch.
4.20€
Maksudeta: 3.45€
Maksudeta: 3.45€
Põõsas aeduba "Merveille de Piemonte" - Phaseolus vulgaris L. var. nanus.
Varajane, väga saagikas põõsasuba. Taime kõrgus 60 cm. Kaunad pikkusega 12 cm sobivad värskelt, konserveerimiseks ja külmutamiseks.
1,0 g = 3-5 seemet.
Varajane, väga saagikas põõsasuba. Taime kõrgus 60 cm. Kaunad pikkusega 12 cm sobivad värskelt, konserveerimiseks ja külmutamiseks.
1,0 g = 3-5 seemet.
SEEMNETE KÜLVIKS ETTEVALMISTAMINE.
Aedoa seemned, nii nagu teistegi kultuuride omad, vajavad külviks ettevalmistamist. Valitakse terved, ilma vigastusteta oad. Väga hea, kui saab enne külvi ube mikroelementide lahuses leotada. Seemneid võib ka eelidandada. Selleks pannakse nad kahe niiske kangakihi vahele. Lappi tuleb pidevalt niisutada. Idud peavad olema üsna väikesed, et nad mahapanekul ei murduks. Eelnevalt idandatud seemnete külvil tuleb jälgida, et ei külvataks liiga varakult, kui esineb öökülmade oht. Oa tõusmed on selles suhtes väga tundlikud. Seepärast külvatakse idandatud seemneid alles siis, kui maa on soojenenud +11+12°C ja öökülmade oht on möödas. Võib külvata muidugi ka varem, aga siis tuleks kasutada kilekatteid ja vajadusel kaitsta külve öökülmade eest.
SAAGIKORISTUS JA SÄILITAMINE.
Ube saab kasutada, kui kaunte pikkus on 10 cm. See on tavaliselt 8-10 päeva peale viljaalgmete moodustumist. Niisugustes kauntes on oaterad alla 1 cm. Poolsuhkrusorte koristatakse varem , kuna muutuvad varem puiseks. Uba loetakse valminuks, kui vajutamisel kaun avaneb kergesti, kuid selle sisemuses puudub pärgamendikiht. Koristatakse vastavalt valmimisele valikuliselt, mitu korda nädalas. Külmikus kilekotis säilivad umbes nädala, toatingimustes mitte üle 3 päeva. Kauntega konserveerimiseks valitakse piimküpsuses olevad kaunad. Ubade saamiseks aga koristatakse siis, kui enamus kaunu on koltunud. Varred koos kauntega lõigatakse kuiva ilmaga maha, kas siis hommikul vara või hilisõhtul, köidetakse kimpu ja kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis. Pärast kuivatamist lüditakse. Kuivatatud ube hoitakse jahedas kohas.
OMAKASVATATUD SEEMNE SAAMINE.
Valminud ubade saamiseks jäetakse kaunad niikauaks taime külge, kuni nad omandavad kuld-pruunika värvuse. Seejärel lõigatakse varred maha ja riputatakse varjualusesse kuivama. Kuivatatud oad lüditakse, seemneid kuivatatakse veel paar päeva. Hoitakse neid suletud kaanega nõus pimedas ja jahedas kohas.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Aeduba: agrotehnika iseärasused".
Põõsas aeduba. Phaseolus vulgaris subsp. vulgaris var. nanus (L.) Asch.
AEDOA VILJELEMINE.
Aedoale sobivad paremini huumusrikkad kerged liivsavi või saviliivmullad, kus põhjavesi on sügaval. Muld peab olema kergesti soojenev. Mulla happesus (pH) üle 4,0. Väliselt võib viidata mulla liigsele happelisusele mullapinna rohekas läige, aga see võib olla siis, kui maatükk asub varjus.
Kuidas määrata mulla happesust?
Taimede abiga.
Neutraalsel mullal kasvavad: nõges, malts, vesihein, hiirekõrv.
Nõrgalt happelisel: orashein, paiseleht, võilill, kesalill, ristik, sõnajalg.
Leeliselisel: magun, kassitapp.
Happelisel: teeleht, põldmünt, oblikas.
Parimateks eelkultuurideks aedoale on kapsas, kõrvitsalised, varajane kartul, juurviljad. Üldse ei tohiks aga kasvatada peale teisi liblikõielisi ja päevalille. Ühel ja samal kohal võib kasvatada alles 4-5 aasta pärast.
Maa tuleb sügisel ette valmistada. On parem, kui orgaanilised väetised on antud eelviljale. Kui seda aga ei tehtud, siis sügisese kaevamise ajal antakse 4kg/m komposti või 2-4kg/m kõdusõnnikut, aga samuti antakse mineraalväetisi: 25-40 g/m2 superfosfaati, 23-25 g/m2 kaalisoola. Vajadusel ka lubjatakse mulda - 200-600 g/m lupja sõltuvalt happelisusest (kui pH on alla 5,5 ja eelviljale lubiväetisi ei antud). Kevadel on vaja anda 10-15 g/m2 ammooniumnitraati , maapinna kobestamisel veel ka puutuhka. Tasub märkida, et aeduba on väga tundlik kaaliumväetise suhtes, selle puudusel lehed kolletuvad, aga taimed on haigustele vastuvõtlikud.
Sobiv külviaeg on maikuu II-III dekaad kuni juuni algus. Tavaliselt külvatakse kahel tähtajal, varajane külv siis, kui muld on 10 cm sügavusel 11-12 ° C ja siis veel 7-10 päeva pärast. Kui ube kasutatakse kaunadena, siis võiks külvata 4 korda poolteise nädalase intervalliga. Koristusaja pikendamiseks sügisel pannakse septembri keskel taimedele ajutised kilekatted. Külvata võib mitut moodi: ridadena, jättes ridade vaheks 30-40 cm ja taimede vaheks 10-12 cm. Samuti ribaskülvina, kus ribade vahekaugus on 60 cm, ridade vahe aga 25 cm, taimede vahekaugus sama suur. Seemned pannakse 3-5 cm sügavusele, sõltuvalt mulla lõimisest. Kergetel ja hästi soojenevatel muldadel külvatakse uba ühtlaselt pinnale, aga kõrge põhjaveega ja raske mullaga aladel peenardele.
Aeduba vajab pidevat mulla kobestamist kuni 6 cm sügavuseni. Tingimata tuleb kobestada peale kastmist, väetamist ja tugevaid vihmu. Jälgige, et umbrohi ei kasvaks üle. Aeduba vajab pidevat kastmist, eriti õitsemise ja kaunte moodustumise ajal. Kastetakse kuni 2 korda nädalas. Koos kastmisega ka väetatakse. Väetis peab sattuma juurte ümbrusse, mitte mingil juhul aga lehtedele, sest tekitab põletusi, millest ei päästa isegi järgnev kastmine. Väetatakse õienuppude moodustumisel, andes 15 g/m2 superfosfaati ja 5 g/m2 kaalisoola. Aeduba tuleb kindlasti üles siduda, aga ronivatele sortidele panna toed.
