Teie ostukorv on tühi.
Porgand "Amsterdam 2" (50 g)
Profi pakk
Porgand "Amsterdam 2" — Daucus carota L.
Varajane sort: valmib 80 päeva jooksul pärast tärkamist. Ei sobi säilitamiseks.
Külv: aprilli lõpus - mai alguses hästi niisutatud, kobedasse, viljakasse, sügava künnikihiga mulda 1,5-2,0 cm sügavusele, skeemi 5x20 cm järgi.
Hooldus: kahekordne harvendamine, reavahede kobestamine, harvad kastmised, väetamine mineraalsete kompleksväetistega, töötlemine insektitsiididega porgandikärbse vastu.
Värsket orgaanilist väetist mitte lisada!
* Porgand — on laialdaselt levinud köögivili. Seda hinnatakse eelkõige kõrge provitamiin A, B1-, B2-, PP-vitamiinide ja suure hulga mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõik köögiviljad, on porgand meile kõige kasulikum värskena. See kultuur vajab hästi väetatud kerget mulda, milles on piisavalt lupja ja sügav künnikiht.
Porgand ei talu otsest väetamist värske sõnnikuga, see põhjustab juurviljade harunemist ja lõhenemist. Sarnased nähud ilmnevad ka liigse lämmastiku andmisel. Porgand on väga külmakindel, seetõttu külvatakse teda varakevadel või talve alla. Külvinorm on 0,3-0,5 g/m2. Külvisügavus 1-2 cm. Reavahede laius 20-25 cm.
Porgandiseemned idanevad aeglaselt (15.-20. päeval), seetõttu on kasulik külvata neid koos märgiskultuuriga (sinep, salat). See võimaldab alustada mulla kobestamist ja umbrohu eemaldamist juba enne porgandi tärkamist, kuna kooriku teke külvide pinnale ja umbrohi on tõusmetele kahjulikud.
Tõusmeid harvendatakse võimalikult varakult, jättes ühe taime 4-5 cm kaugusele, hilised sordid aga — 7-10 cm kaugusele üksteisest.
Kohe pärast harvendamist viiakse mulda ammooniumnitraati (15 g/m2) ja boori sisaldavaid väetisi. Hiljem ei tohiks väetisi lisada.
Kuiva ilmaga tuleb külve kasta. Juurviljade intensiivse kasvu perioodil kastmist piiratakse, et juurviljad liigse niiskuse tõttu ei lõheneks.
* Porgandid jagunevad varajasteks sortideks (karotell), keskmisteks ja hilisteks.
Karotellil on juurvili reeglina lühem ja tömbi otsaga. See porgand sisaldab suures koguses suhkruid ja on meeldivama maitsega.
Keskvalmivatel ja hilistel sortidel on pikemad juurviljad ja nende saagikus on tunduvalt suurem.
Varajane sort: valmib 80 päeva jooksul pärast tärkamist. Ei sobi säilitamiseks.
Külv: aprilli lõpus - mai alguses hästi niisutatud, kobedasse, viljakasse, sügava künnikihiga mulda 1,5-2,0 cm sügavusele, skeemi 5x20 cm järgi.
Hooldus: kahekordne harvendamine, reavahede kobestamine, harvad kastmised, väetamine mineraalsete kompleksväetistega, töötlemine insektitsiididega porgandikärbse vastu.
Värsket orgaanilist väetist mitte lisada!
* Porgand — on laialdaselt levinud köögivili. Seda hinnatakse eelkõige kõrge provitamiin A, B1-, B2-, PP-vitamiinide ja suure hulga mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõik köögiviljad, on porgand meile kõige kasulikum värskena. See kultuur vajab hästi väetatud kerget mulda, milles on piisavalt lupja ja sügav künnikiht.
Porgand ei talu otsest väetamist värske sõnnikuga, see põhjustab juurviljade harunemist ja lõhenemist. Sarnased nähud ilmnevad ka liigse lämmastiku andmisel. Porgand on väga külmakindel, seetõttu külvatakse teda varakevadel või talve alla. Külvinorm on 0,3-0,5 g/m2. Külvisügavus 1-2 cm. Reavahede laius 20-25 cm.
Porgandiseemned idanevad aeglaselt (15.-20. päeval), seetõttu on kasulik külvata neid koos märgiskultuuriga (sinep, salat). See võimaldab alustada mulla kobestamist ja umbrohu eemaldamist juba enne porgandi tärkamist, kuna kooriku teke külvide pinnale ja umbrohi on tõusmetele kahjulikud.
Tõusmeid harvendatakse võimalikult varakult, jättes ühe taime 4-5 cm kaugusele, hilised sordid aga — 7-10 cm kaugusele üksteisest.
Kohe pärast harvendamist viiakse mulda ammooniumnitraati (15 g/m2) ja boori sisaldavaid väetisi. Hiljem ei tohiks väetisi lisada.
Kuiva ilmaga tuleb külve kasta. Juurviljade intensiivse kasvu perioodil kastmist piiratakse, et juurviljad liigse niiskuse tõttu ei lõheneks.
* Porgandid jagunevad varajasteks sortideks (karotell), keskmisteks ja hilisteks.
Karotellil on juurvili reeglina lühem ja tömbi otsaga. See porgand sisaldab suures koguses suhkruid ja on meeldivama maitsega.
Keskvalmivatel ja hilistel sortidel on pikemad juurviljad ja nende saagikus on tunduvalt suurem.
