Baklažaan "Prosperosa"

Baklažaan "Prosperosa".
Suur ja maitsev vili!
Keskvarajane (100-105 päeva) sort kilemajas kasvatamiseks. Taim keskmise kasvuga, kõrgus 60-70 cm. Viljad suured, veidi pirnikujulised läikivad ja valminult tumelilla värvusega, kaaluga 200-250 g.
Viljaliha õrn, heleroheline, ei sisalda kibeainet.
Sordi eelised: suur saagikus, viljade hea vastupidavus temperatuuride kõikumistele, suurepärased maitseomadused.
Kasutatakse kulinaarias töödeldult ja konserveerimiseks.
1,0 g = 260 seemet.

* Baklažaani puhul toimub seemnete külviks ettevalmistus, külviaeg ja taimede hooldus samuti kui paprikatel kuid tavaliselt külvatakse baklaþaanid kümmekond päeva varem. Külvata substraadiga täidetud kasti umbes 2 sentimeetri sügavusele. Seejärel vajab muld rikkalikku kastmist, pärast seda kui muld on tahenenud, paigutatakse külvikast sooja kohta kuid mitte keskkütteradiaatori vahetusse lähedusse. Kast kaetakse kilega, (et mulla alumine kiht läbi ei kuivaks) esimeste tõusmete ilmumisel paigutatakse see jahedamasse ja valgusrikkamasse kohta. Kile eemaldatakse külvikastilt järk-järkult, sedamööda kuidas taimed tärkavad.
Pärast esimese lehe ilmumist tuleb taimed kindlasti pikeerida eraldi istikupottidesse. Põhiline baklaþaanitaimede hoolduse juures on kastmine: muld peab pidevalt parasniiske olema. Hea saagi eelduseks on 10-12 sentimeetri kõrgused, 5-7 pärislehe, jämeda varre ja väljaarenenud juuresüsteemiga istikud.
Baklažaanid taluvad ümberistutust halvasti, seetõttu on neid parem kasvatada turbapottides. Väga tähtis on taimede karastamine: juurduvad kiiremini ja neid võib varem avamaale istutada. Mulla ettevalmistusel antakse orgaanilisi (kompostmulda, kõdusõnnikut) ja mineraalväetisi (30-40 g ammooniumnitraati või 20-25 g karbamiidi m2 kohta), fosfor- ja kaaliumväetisi arvestusega 20-30 g 1 m2 kohta. Baklažaanid istutatakse reavahedega 50-70 cm ja taimevahedega reas 25-30 cm. Enne istutamist vajavad baklaþaanid rikkalikku kastmist. Istikud võetakse potist välja koos mullapalliga, juuresüsteemi vigastamata. Istutada vertikaalselt, 2-3 cm sügavamale kui see varem kasvas. 5-10 päeva jooksul pärast istutamist kastetakse rikkalikult ja varjutatakse päikeselise ilma puhul.
Põhilised hooldustööd on kastmine, kobestamine, pealtväetamine ja rohimine. Olenevalt taimede seisukorrast väetatakse 20-25 päevaste vahedega: 10-20 g ammooniumnitraati või 10-15 g karbamiidi ja 10-15 g fosfor- ja kaaliumväetisi. Kasutatakse ka lehma - (1:10) või linnusõnniku (1:15) leotist - 10 liitrit 8-10 taime kohta. Pärast väetamisi, kastmist või vihma kobestatakse ja mullatakse kergelt. Viljaalge moodustumisest küpsuseni kulub baklaþaanidel 25-40 päeva. Viljad tuleb regulaarselt ära korjata, sest viivitused vähendavad saaki.
Baklažaanid koosnevad 90% veest, 3% suhkrust ja tselluloosist, palju on neis vitamiine ja mineraalaineid. Kõige rohkem on neis kaaliumi.
Baklažaanidest valmistatud toitude tarbimine soodustab südametöö paranemist, takistab piimhappesoolade ladestumist. Peale selle on need kasulikud podagra ja maksahaiguste puhul.

Eng.: Eggplant. Suom.: Munakoiso, munahedelmä. Sven.: Äggplanta, Aubergine. Bot.: Solanum melongena L.